Võit või valus läbikukkumine

Võit või valus läbikukkumine

Juba täna selgub, milline linn saab 2022. aasta Euroopa Rohelise pealinnaks.

Nagu teame võistleb tiitli nimel ka sel korral Tallinn. Finaali ja auhinnatseremooniat saab igaüks jälgida otse Euroopa Komisjoni veebist. Finaali jõudmiseks tehti kandideerimistaotluses lubadusi, mis jätavad Tallinnast aga märksa eesrindlikuma mulje, kui reaalsuses seda näha võib.

Näiteks on taotlusse on kopeeritud peatükid Roheliste algatatud Säästva Energiamajanduse ja kliima tegevuskavast, kuid mille kinnitamise ja rakendamiseni pole praegune linnavõim tänasenigi jõudnud. Veelgi enam, tegevuskava kinnitamine jäeti Tallinna Linnavalitsuse istungi päevakorrast viimasel hetkel välja.

Samuti veel rakendamata Säästva Liikuvuse Strateegiast kopeeriti taotlusse ka kavatsus suurendada märkimisväärselt jalgrataste kasutust Tallinnas. Selle kohaselt peaks juba viie aasta päras vähemalt 50% kõigist liikumistest Tallinnas ja Harjumaal toimuma ühistranspordi, jalgsi või jalgrattaga. Tegelikkuses valglinnastub ja autostub Tallinn aga meeletu kiirusega edasi ning raugemise märke pole kuskilt näha…edasi lugemiseks klõpsa

Read More

Tallinna sõnum on selge: autod on kesklinna väga oodatud

Tallinna sõnum on selge: autod on kesklinna väga oodatud

Euroopa Liikuvusnädal avati Tallinnas autovaba päeva tühistamise ja tasuta parkimisega. Jalgratturitele ja linnaelanikele, kes on unistanud juba aastaid turvalisemast ja mugavamast liikluskorraldusest ning kaasaegsest linnaplaneerimisest, ei tulnud see suure üllatusena.

Kaasaegse liikuvuskultuuri areng on Tallinnas paigal tammunud juba pikki aastaid ja muutusi ei paista kuskilt. Ameerikaliku auto- ja asfaldikultuse ühed peamised austajad on kohalikku omavalitsust esindavad tippjuhid: linnapea ja abilinnapead, kes ei soovi midagi kuulda säästlikumast elustiilist, mille poole noorus üha rohkem õhkab.

Tasemel PR-mustkunstnikud

Tallinn on edutult jahtinud Rohelise Pealinna tiitlit juba mitmel korral, kuid selle saamiseks pole piisanud automagistraalide palistamisest uhkete lillepeenarde ja madalalt pöetud muruga. Tõhusa ühistranspordisüsteemi loomine ja vähemalt rahuldaval tasemel tingimused jalgsi ja rattaga liikumiseks, on kriitikutel hambus juba mitmeid aastaid. Ja põhjusega – Tallinnal pole ette näidata ei tõsiseltvõetavaid tegusid ega ka poliitilist tahet, et linn päriselt roheliseks teha… Edasi lugemiseks vajuta

Read More

AVALIK KIRI kaitseminister Jüri Luigele ja kaitseväe juhataja Martin Heremile

AVALIK KIRI kaitseminister Jüri Luigele ja kaitseväe juhataja Martin Heremile

Pöördun Teie poole, kuna minu jaoks juhtus äsjasel vabariigi pidupäeval üks märkimisväärne, ebameeldivalt üllatav sündmus – kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi postitas sotsiaalmeediasse halvustava (et mitte öelda mõnitava) kommentaari presidendi roosiaia vastuvõtu kohta. Hr Ühtegi kirjutas: "Oleks täna roosiaedagi läinud, kuid peale eilset pole see nagu kohane. Jäägu lilleaia üritused siis mikk pärnitsatele ja minusugustele karedamad tegemised, mis ehk sobivadki enam neile keskealistele meestele, kelle noorus möödus Eesti iseseisvust taastades. Head taasiseseisvumispäeva, head FB sõbrad! Eesti eest!"

Milles on minu jaoks kaitseliidu ülema postituse probleem?

Read More

Eesti majandus vajab kannapööret

Eesti majandus vajab kannapööret

Arvamusfestivali erakondade esimeeste - aga miks mitte ka esinaiste, sest pooled esindatud erakondade juhid olid naised - debati avaküsimusena palus Taavi Eilat osalistel kirjeldada oma viimase aasta saavutusi.

Loomulikult ei hoidnud koalitsiooni sinises kampsunis esindajad enesekiitmisega tagasi. Pensionireform, mis ootab kohtu otsust, ja töökate puuduse tõttu põldudel mädanenud maasikasaak pole ilmselt paljudele just positiivne saavutus, aga juhtivparteidele näikse nii olevat. Mine võta kinni. Opositsioongi polnud enda kiitmises kehvem - kui ise ei kiida, kes siis kiidab?

Read More

Alari Kivisaar peaks öeldut kahetsema. Vägistamise ja tapmise üle ei ilguta

Alari Kivisaar peaks öeldut kahetsema. Vägistamise ja tapmise üle ei ilguta

Alari Kivisaar pole oma varasemate "naljade" eest andeks palunud. Irvitavate sõnavõttude asemel peaks ta otsima andestust.

On kahetsusväärne, et Alari Kivisaar loob, kas isiklikele kõlblusnormidele toetudes või oma kaitsja soovitusel, paralleeli enda kohatutest sõnavõttudest alguse saanud sündmuste ja Heldin Noole juhtumi vahel. Kasutada noore inimese traagilist surma enda maine kujundamiseks on kõlvatu.

Oma 2014. aastal Uganda alaealiste sportlaste vägistamist puudutava sõnavõtu kohta (millegipärast pole see saatelõik enam järelekuulatav) on Kivisaar öelnud, et tegemist oli naljaga. Vägistamine on inimsusevastane kuritegu. Antud juhul olid kõnealused ohvrid alaealised, neist noorim vaid 15-a

Read More

Kivisaare advokaadi saadetud kiri koos vastusega

Kivisaare advokaadi saadetud kiri koos vastusega

NIMI: Robert Sarv

E-POST: robert.sarv@emerald.legal

TEADE: Tere!

Tutvusime kõigi teie kirjatükkidega hr Alari Kivisaare väljaütlemiste teemal (nii teie enda Facebooki seinal kui ka „Virginia Woolf sind ei karda!“ grupis) ning meie arvates olete avaldanud hr Kivisaare kohta eksitavat ja laimavat informatsiooni.

Kindlasti tekib küsimus, et oot-oot, aga ma ju lugesin need näited läbi, järelikult kõik õige?! Kahjuks mitte. Järgmisena võib tekkida ka küsimus: aga ma arvangi, et ta on šovinist, vägistamise pooldaja ja mida iganes veel? Võite ise mõelda, mida iganes soovite, kuid teise inimese maine avalik negatiivne kujundamine valeväidete alusel pole lubatud. Ehk kui mina kirjutaks avalikult teie kohta väite, et te pole üldse usaldusväärne, kuna võtsite abilinnapeana töötades altkäemaksu, oleks ju väide ebausaldusväärsuse kohta ebaõige ja ma ei saaks seda teie ühiskonnas “tühistamisel” kasutada.

Petitsioon, millele te teatud inimeste jaoks olulise arvamusliidrina „hääli“ kogusite ja seda takka hoogustasite, rajaneb lausvalel (kontekstist välja rebitud lausekatketel - huvi korral esitan täispika analüüsi selle kohta) ning lausvalele üles ehitatud ebakohastele väärtushinnangutele. Toon näite: te räägite ühel looduskonverentsil näiteks sellest, kui halb on kliimamuutus (vms). Mingid inimesed kakuvad sealt täiesti suvaliselt kontekstist välja endale sobiva teksti, loovad teist võltskuvandi ning asuvad teie „tühistamist“ nõudma.

Eks see asi annab vastuse, kas suudate analüüsida teksti objektiivselt või soovite lihtsalt kambaka-korraldajaid enda ühiskondliku autoriteediga toetada. Olge hea, palun tutvuge uuesti selle nn vägistamise propageerimise saatelõiguga (sh ERR-i H. Hanso subjektiivselt lisatud valeväidetega, mida klient pole kunagi öelnud) või mõne avalikult kajastatud tervikliku saatelõigu üleskirjutusega.

Lühidalt: tõepoolest, teile jalgu jäänud saatelõigus räägitakse sellest teemast, kuid hr Kivisaar ei toeta kordagi vägistamist, vaid tõstatab üldisena küsimuse, kas seks enne võistlust võib parandada sportlase sooritust. See, et ta teeb seda teemas, kus alguses käsitleti võimalikku vägistamise kahtlust (tõstatatuna ühe sportlase poolt), ei muuda tema sõnavõttu vägistamist toetavaks. Ka küsimus selle kohta, et võib-olla oli treeneril õigus, on öeldud üldisena, mitte väidetavaid vägistamise ohvreid taunivalt või alandavalt. Näiteks ERR-is Hille Hanso arvamuse osa väidetest on valed, sest neid segab pr Hanso isiklik tajuviga. Näiteks pole hr Kivisaar kunagi öelnud, et kui vägistajal võis olla õigus, "kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini." (tsitaat ERR-i lehelt).

Põhjendus, miks antud asjas tuleb vastu võtta ratsionaalne otsus, on lihtne: kellegi laimamine ehk mulje jätmine inimesest kui vägistamise pooldajast on väga ränk avalik süüdistus. Kui teil ei tule hiljem piisavalt argumente või tõendeid seda toetama, siis ootab teid kohtuotsus, millega mõistetakse välja ilmselt mitu tuhat eurot.

Kui saate aru, et olete toetanud midagi õigusvastast ning soovite avalikult vabandada ja hr Kivisaarega ära leppida, palun andke mulle teada ning lepime detailides kokku. Kui jääte arvamusele, et pinnapealselt ja madalast motiivist kantud tegevuse toetuseks kontekstist välja rebitud katked väärivad edasist nende eest seismist ja sellega seonduvaid riske (kohtus enda pea pakule panemist), palun andke samuti teada.

PS! See kiri pole saadetud „ähvardusena“ või nõudena hakata nüüd hr Kivisaare andunud pooldajaks, vaid sõbraliku pakkumisena lahendada asi intelligentselt ja viisakalt juhul, kui saate enda veast aru ja vabandate avalikult. Te võite ka edaspidi hr Kivisaare sõnavõtte kritiseerida, kuid palun tehke seda õige faktilise baasi pinnalt ning põhjendage enda hinnanguid tegelike faktide pinnalt. Kui kohtuväline ettepanek jõuab avalikkuse ette enne, kui oleme jõudnud arusaamiseni, kas kohtuväline kokkulepe on võimalik, loeme, et te ei soovi kohtuväliselt kokku leppida.

Ei panekski siia kirja lõppu mingit tähtaega, kuid pidage silmas, et me ei saa lõpmatuseni oodata – teil on siiani olnud juba ligi kuu aega, et asja üle järele mõelda ja otsustada.

Heade soovidega

Robert Sarv
Vandeadvokaat | Attorney at law | Partner
Advokaadibüroo EMERALDLEGAL | Law Firm EMERALDLEGAL
+372 5818 2417

robert.sarv@emerald.legal

Parda 8 (V korrus / floor), 10151 Tallinn Estonia


Tähelepanu: e-kirjas sisalduv teave on konfidentsiaalne. Kui Teie ei ole kirja adressaat või olete kirja saanud ekslikult, siis teavitage sellest kirja saatjat ning kustutage ekslikult saadud e-kiri ja selle võimalikud manused.

Minu vastus Robert Sarve kirjale:

Tere

Kui te arvate, et olen ületanud oma põhiseaduslikke õigusi, siis palun pöörduge kohtusse. Eesti kohus on kõige läbipaistvam tõemõistmise organ.

Oma kliendile võiksite soovitada edaspidi oma sõnavõttudes vaoshoitum olla.

Kõike paremat!

Armastusega

Z. Izmailova

Read More

Naisteahistajatest ülemused jäägu minevikku. Mina jätsin

Naisteahistajatest ülemused jäägu minevikku. Mina jätsin

Rahvusooperi juhi Aivar Mäe käitumisega seoses ilmsiks tulevate juhtumite valguses olen sattunud mitme naisega arutama nende isiklikke kogemusi töökeskkonnas aset leidnud seksuaalsest ahistamisest. Nende vestluste käigus on silma jäänud, et kõik naised, kes minuga oma kogemusi jagasid, pidasid seksuaalset ahistamist ebaõigeks, kuid mitmed neist võtsid seda kui paratamatust, millega nad töökoha kaotamise hirmus leppima pidid. Ahistamine ning üldine ebaprofessionaalne käitumine on tolereeritud, seega justkui normaalne. Siin peitubki kurja juur

Read More

Ärme jäta majanduslanguse ajal inimesi külma kätte

Ärme jäta majanduslanguse ajal inimesi külma kätte

Koalitsiooni poliitika tasakaalustamiseks võiks ehk veidi kaasaegsemalt mõtlev opositsioon algatada riigikogus baassissetuleku eelnõu, millega kaitsta meie inimeste toimetulekut majanduslanguse ja uute hiilivate pandeemiate tingimustes.

Poliitikud ütlevad kui ühest suust, et koroonakriis tabas meid täiesti ootamatult. Kui aga vaatame teadlaste arvukaid hoiatusi kliimamuutusega kaasnevatest ohtudest, siis on selge, et neist on mööda vaadatud.

Read More

Puidutöösturid tahavad seadustada lindude tapatalgud

Puidutöösturid tahavad seadustada lindude tapatalgud

Ükski endast lugupidav ja ajaga kaasaskäiv professionaalne organisatsioon Euroopas ei saaks endale lubada nii ebamoraalsete ja kliimavaenulike ettepanekute tegemist kui Eesti metsa- ja puidutööstuste liit.

Oma pöördumises toob liit üheselt välja vajaduse saada riigilt luba hooajaliste- ja kaitsepiirangute kaotamiseks raietegevuse hoogustamise nimel.

Maakeeli tähendaks see seda, et riik peaks loobuma riigi metsas kehtestatud pesitsusaegsest raierahust ja kaotama kaitsealasid, et meie metsi saaks raiuda aastaringselt ja piiramatult.

Read More

Suitsukoni pillamine on värdkäitumine, millega ei pea leppima

Suitsukoni pillamine on värdkäitumine, millega ei pea leppima

Öelge palun, kuidas siit edasi minna? Probleem karjub näkku ja lahendust justkui polegi.

Selveri parklas viskab poest koos pere ja sisseostudega väljunud pereisa autosse istudes oma suitsukoni asfaldile. Viiekordse elamu kolmanda korruse naaber viskab peale aknal suitsetamist sigaretikoni muru sisse. See pole tal esimene kord. Päeva jooksul koguneb tema akna alla kümneid konisid. Sealsamas, konihunniku kõrval, mängivad meie maja lapsed, kes näevad aknal suitsetava naabri harjumuspärast toimingut pealt

Read More

EKRE vassib Rail Balticu kohta

EKRE vassib Rail Balticu kohta

Eesti konservatiivne rahvaerakond on rikkunud oma valijatele antud lubadust, millega oldi selgelt vastu Rail Balticu uue trassi rajamisele.

Kuigi EKRE on oma infokanalites asunud musta valgeks rääkima, siis reaalsuses on EKRE juba tükk aega kaugenenud valimislubadusest, mis nad võimule aitas ja nüüd tegeletakse nende samade valijate häälte toel hoopis Rail Balticu projektile kaasaaitamisega.

Read More

Kriisi õppetund: kartul oma aiast, elekter naabri käest

Kriisi õppetund: kartul oma aiast, elekter naabri käest

Üks asi, mida praegune kriis meile ühiskonnana õpetada võib – või õigemini öeldes meelde tuletab –, on asjaolu, et oma põhivajaduste katmiseks vajamineva toidu ja energia tagamine peab olema kindlustatud.

Kunstlikult suureks paisutatud majandusmull on kerge purunema, kui korrutajad tehtest järjest kustutatakse. Plärtsatuse kahjud võivad ulatuda üsna kaugele, sest liiga kergekäeliselt oleme loobunud isemajandamise võimalusest ja asendanud selle tööga, mis majandusolude muutudes enam ei toida. Taas muutub üha ilmsemaks, et kontoritöö ja Hiinas toodetud kaupadega spekuleerimise kõrval on oluline omada oskust oma kätega midagi ära teha. Olgu selleks siis õmblemine, puutöö või taimekasvatus.

Usun, et nii mõnigi on praeguses olukorras õnnelik, et pole maha müünud päranduseks saadud talu või aiamaaga suvilat, sest

Read More

Elatise vähendamise asemel riiklik vasektoomia ja lastele kodanikupalk?

Elatise vähendamise asemel riiklik vasektoomia ja lastele kodanikupalk?

Alles nädalapäevi tagasi käis mööda Eestit ringi seltskond pintsaklipslasi, kelle üheks peamiseks sõnumiks on loosung, et naised peaksid rohkem lapsi sünnitama hakkama.

Kuid samas pole need parteid aastaid teinud sisuliselt midagi selleks, et juba olemasolevad lapsed rongavanematelt alimendid kätte saaksid. Uuendatud andmete kohaselt ulatus nende koguvõlg oma lastele 2016. aasta seisuga 14,5 miljoni euro asemel hoopis 52 miljoni euroni.

Nüüd proovivad need poliitikud veenda avalikkust, et laste elatusmiinimumi peaks üldse kärpima, praeguselt 292-lt eurolt ehk poolelt kuupalga alammääralt kaks korda väiksemaks, ehk 170 euroni kuus.

Samal ajal tõusid nende endi, presidendi ja teiste kõrgete riigiametnike palgad hüppeliselt. Valitsusliikmete palgad tõusid koguni 419 eurot kuu kohta, sh ka iibeministri oma, kelle kuutasu on nüüdsest lausa

Read More

Miks ei leita Eestis laste raviks raha?

Miks ei leita Eestis laste raviks raha?

Ja kas erakonnad ei võiks omale riigieelarvest raha saamise asemel ise jõulutunnelis kerjata?

Võib lõputult leida põhjusi, miks Eesti pärast piinlikkust tunda. Näiteks aastakümneid kestev teaduskauge riigivalitsemine, maksumaksja rahaga põlevkivitööstuse subsideerimine, taastuvenergia ettevõtete tagakiusamine.

On neid, kellele valmistab piinlikkust välismaalaste ees ministril kehv võõrkeeleoskus või labane kõnepruuk riigikogu saalist.

Aga kõige piinlikum on Eesti puhul see, et riik jätab oma enda inimesed abita, põhjendades seda "ebaeetiliselt suure eelarve mõjuga"! Eesti Ekspress avaldas ajakirjanik Kristi Vainküla loo sellest, kuidas paarkümmend geenirikkega Eesti last hääbuvad oma perede ja arstide silme all, sest haigekassa keeldub neile ravimit ostmast ja haigete laste pered põgenevad Eestist riikidesse, kus ravi on võimalik

Read More

5 päriselt toimivat viisi, kuidas pidurdada kliimamuutust

5 päriselt toimivat viisi, kuidas pidurdada kliimamuutust

Kindlasti soovivad paljud loodusesõbrad anda enda panuse kliimamuutuse pidurdamisele. Aga kuidas? Siin on kokku kogutud 5 kõige tõhusamat meetodit, kuidas tavalise inimesena kliimamuutuse vastu võidelda.

Eelmisel talvel kogunesid Poolas ligi 200 riigi esindajad COP24 tippkohtumisele, et leppida kokku universaalses raamistikus ja kindlustada 2015. aasta Pariisi kliimaleppe täitmine.

Kuid poliitikud ei ole ainsad, kellel on oma roll kliimamuutuste vastases võitluses.

ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuse paneeli IPCC poolt esitatud põhjalik aruanne sisaldab soovitusi ka tavalistele inimestele. Mudeldades erinevate eluviiside mõju kliimale, heidetakse raportis pilk üksikisiku tasandile – millised on need igapäevased tarbimisotsused ja elustiilivalikud, mis aitaksid pidurdada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist?

Read More

Kus on kliimakriminaali koht?

Kus on kliimakriminaali koht?

Jõulude eel lastega vanavanaisa juurde maale sõites kuulasin järgi intervjuud keskkonnaministeeriumi asekantsleri ja samaaegselt ka RMK nõukogu esimehe toolil istuva Marku Lambiga. Autoaknast paistvate lageraielankide taustal mõjub Lambi jutt nagu soola raputamine haavale.

Nagu tihti juhtub, jõuab Eesti inimestele mingi probleem paremini kohale, kui keegi välismaalane sellele tähelepanu osutab. Nii on ka Ettevõtluse arendamise sihtasutuse juht lõpuks märganud lageraiete pärssivat mõju kohalike turismiettevõtete majandustegevusele. Brošüüridel reklaamitud paigad valmistavad kaugelt kohale sõitnutele pettumust. Ajab ju harja punaseks. Sest mida nad eest ei leia, on lubatud mets, mis ka igal pool mujal maailmas inimese ahnuse tõttu tule või harvesteride roaks langeb. Umbes nagu siis, kui sõidad Pariisi, et Jumalaema kirikut külastada ja näed, et hoone on tulekahju tõttu suletud. Kuid erinevalt kirikust ei saa metsa tagasi ehitada. Ja petetud klient ei tule enam kunagi tagasi.

Eelkäijate kombel lageraiet lubav kaabupoiste partei sai oma ministritooli ja koha RMK nõukogus ning vaatab vaikselt pealt, kuidas metsamaffia

Read More

EKREIKE sepitseb Eestisse tuumajaama

EKREIKE sepitseb Eestisse tuumajaama

Ajal, mil valitsuspartei poliitiku igast kõhutuulest saab meediasensatsioon, tasub valvel olla.

Sest võib juhtuda, et lakkamatust infovoost tüdinud kodanikul jääb meediavirrvarris mõni oluline detail tähelepanuta. Näiteks see, et valitsus soovib juba aastal 2030 tuumajaama stardinupule vajutada.  

See asjaolu ilmnes 3. oktoobri valitsuse pressikonverentsil, kus peaminister Jüri Ratas teatas, et valitsus on ühehäälselt otsustanud toetada Euroopa kliimaneutraalsuse eesmärki ning selle saavutamise teekaardina kasutada SEI Tallinnalt tellitud analüüsi.

Mis hetkel ja millises kontekstis tuumariigiks saamise suund võeti, on selgusetu. Samuti pole teada, et antud küsimust oleks mingilgi tasemel arutatud. Ja kui on, siis on seda hästi varjatud.

Jalg ukse vahel

Lühidalt öeldes jääb mulje, et Tartu tselluloosivabriku saaga on kordumas, kuid seekord on valitud veidi erinev taktika. Nimelt soovitatakse SEI Tallinna valitsuse tellitud analüüsis suhtekorralduslikult käivitada esimene pisike 20-25 MW võimsusega jaam aastal 2030. Ning seejärel aastaks 2040 lisada 600 MW koguvõimsusega tuumareaktoreid. 

Mainitud reaktorid, millega nii lühikese aja jooksul Eesti täita soovitatakse, saavad olla vaid III põlvkonna reaktorid, mille jäätmed on ohtlikud kümneid tuhandeid aastaid. 

Read More