Kindlasti soovivad paljud loodusesõbrad anda enda panuse kliimamuutuste pidurdamisele. Aga kuidas? Siin on kokku kogutud 5 kõige tõhusamat meetodit, kuidas tavalise inimesena kliimamuutuse vastu võidelda.
Eelmisel talvel kogunesid Poolas ligi 200 riigi esindajad COP24 tippkohtumisele, et leppida kokku universaalses raamistikus ja kindlustada 2015. aasta Pariisi kliimaleppe täitmine.
Kuid poliitikud ei ole ainsad, kellel on oma roll kliimamuutuse vastases võitluses.
ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuse paneeli IPCC poolt esitatud põhjalik aruanne sisaldab soovitusi ka tavalistele inimestele. Mudeldades erinevate eluviiside mõju kliimale, heidetakse raportis pilk üksikisiku tasandile – millised on need igapäevased tarbimisotsused ja elustiilivalikud, mis aitaksid pidurdada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist?
1. Transport
IPCC soovitab transpordist tuleneva süsinikujalajälje vähendamiseks ühistranspordi kasutamist, jagamismajandusel põhinevat transporti ning lennukite ja mootorsõidukite asemel hübriid- ja elektriautode kasutamist. Siiski toonitab raport, et nimetatud meetod toob enam kasu siis, kui üleminek on ulatuslik ja kiire.
"Minevikus leidub küll näiteid muutustest, mis on toimunud piisavalt tempokalt, ent puudub ajalooline pretsedent muutuste ulatuslikkusest, mis on täna vajalikud, et hoida soojenemine alla 1,5 kraadi; eriti majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikul viisil,“ jätkab raport. "Sellise küsimuste lahendamine nõuab avaliku sektori sekkumist, erasektori panust ja inimeste toetust."
Eestis toodab transpordisektor 11% kasvuhoonegaasidest. Otsustades autovaba elu kasuks, säästab arenenud riigi elanik keskmiselt 2,4 tonni CO2 ekvivalenti aastas.
2. Toitumisharjumused ja toidu raiskamine
IPCC raport soovitab vähendada loomsete saaduste tarbimist 30% võrra – teadlaste sõnul vähendab liha, eriti veiseliha ja piimatoodete vältimine kasvuhoonegaaside koguseid rohkem kui lennureiside vähendamine või üleminek elektriautole. Ajakirja "Science" juuninumbris avaldatud uurimus näitas, et veiseliha tootmine emiteerib kuni kuus korda rohkem kasvuhoonegaase ja kasutab 36 korda rohkem maad, kui näiteks herneste kasvatamine.
Ka toidujäätmed on üks valdkond, kus tarbijate otsused mõjutavad globaalset soojenemist. Eestlased on paraku ühed Euroopa suurimad toiduraiskajad – kui EL-is visatakse keskmiselt aastas ära 173 kg toitu inimesi kohta, siis Eestis on see number 265. Suur osa vastutusest lasub siin tarbija õlul, sest tervelt 53% raisatavast toidust visatakse ära kodumajapidamistes.
Raiskamise vastu aitab läbimõeldud ostlemine. Tasub ka meeles pidada, et „parim enne“ erineb „kõlblik kuni“ märgistusest ning tähtaja ületanud toit ei pruugi sugugi olla tarbimiskõlbmatu. Paraku ei tea enamik nende märgistuste tähendusi.
3. Energiatarbimine
IPCC raport soovitab energianõudliku elektroonika vahetada välja säästlikumate alternatiivide vastu. Mis puudutab energia liiki, siis IPCC soovituste kohaselt peaks aastaks 2050 kogu maailma energiatarbimisest 70-80% pärinema taastuvatest allikatest.
„Linnasüsteeme, mis kombineerivad tuule- ja päikeseenergia elektrisõidukitega, tuleb küll aina juurde, kuid selleks, et turud sujuvalt toimiksid, on siiski vaja maksusoodustusi, teha näidisprojekte, muuta regulatsioone ning viia ellu haridusprogramme,“ kirjutatakse IPCC raportis.
Eestis on energiasektor vastutav 78% kasvuhoonegaaside eest. OECD riikide arvestuses on Eesti majandus kõige süsinikumahukam ja seda just põlevkivi kaevandamise tõttu. Energiasektori muutmine jätkusuutlikumaks ja taastuvenergiapõhiseks nõuab eelkõige poliitilist tahet.
Meie külmas kliimas aitab üksikisiku energiatarbimist optimeerida eelkõige energiasääst. Maja tasub korralikult soojustada, samuti ei pea talvel siseruumides ilmtingimata troopika valitsema, toa võib hoida ka pisut jahedamana ning kanda kampsunit ja villaseid sokke.
4. Ühine institutsionaliseeritud tegevus
Kui me tahame, et poliitikud ja ettevõtted enda otsuste eest vastutuse võtaksid, peavad inimesed neid selleks läbi kollektiivse organiseeritud tegevuse mõjutama.
Näiteks 11 aasta eest Maailma Looduse Fondi poolt algatatud Maa tunniga, mil elanikud kustutavad tunniks tuled, on praeguseks liitunud üle 7000 linna üle maailma. Austraalias, kust liikumine alguse sai, võtab praeguseks aktsioonist osa iga neljas inimene. Selle sümboolse liikumisega näitavad inimesed, et kliimamuutused on nende jaoks tõepoolest oluline teema ja et nad ootavad poliitikutelt lahendusi. Kui inimesed näitavad teed, tulevad poliitikud järgi.
Eestis on mitmeid aktiivseid keskkonnaorganisatsioone, mille tegevusega tasub end kursis hoida või veelgi parem, mõnega liituda. Samuti tasub silma peal hoida rahvaalgatuse ja petitsioon.ee portaalidel, kus kogutakse tihti allkirju ka keskkonnateemalistele algatustele.
5. Mine valima
Ilma jõulise poliitilise tahte ja tegevuseta on kasvuhoonegaaside õhku paiskamise lõpetamine võimatu. Uuri, millised on erinevate erakondade seisukohad kliimamuutuse vastu võitlemisel ja milliseid meetmete rakendamist parteid oluliseks peavad.
Kuid ära lase end eksitada vaid ilusatel sõnadel ja paljutõotavalt kõlavatel lubadustel. Pea kõikidel erakondadel on tänaseks olemas pikk ja sisutihe keskkonnaplatvorm, kuid reaalsus ja jutt ei pruugi alati ühtida. Tasub hääletada selle erakonna poolt, kes on keskkonnateadlikkust lisaks retoorikale üles näidanud konkreetsete sammude ja tegevusega.
