Koalitsiooni poliitika tasakaalustamiseks võiks ehk veidi kaasaegsemalt mõtlev opositsioon algatada riigikogus baassissetuleku eelnõu, millega kaitsta meie inimeste toimetulekut majanduslanguse ja uute hiilivate pandeemiate tingimustes.
Poliitikud ütlevad kui ühest suust, et koroonakriis tabas meid täiesti ootamatult. Kui aga vaatame teadlaste arvukaid hoiatusi kliimamuutusega kaasnevatest ohtudest, siis on selge, et neist on mööda vaadatud.
Selline pealiskaudsus viib inimeste majandusliku olukorra halvenemiseni, sest riik pole probleemide ennetamisega tegelenud. Teine, milles nii opositsioonis kui ka koalitsioonis paraku üksmeel valitseb, on majanduse võimalikult kiire juhtimine endisesse roopasse.
Kuid kriisieelse gigatarbimise igatsejate kõrval võtavad sõna needki, kes tunnistavad, et vanade võtetega maailma majandada on üha keerulisem ja unistus piiramatust majanduskasvust ongi vaid unistus. Maapõuest kaevandatud materjalid, mille müügist seda unistust ehitati, muudavad ilma, löövad sassi ökosüsteemide toimimise ja hoiavad riiki kalli fossiilenergia sõltuvuses.
Globaalses majanduses liiguvad lisaks kaupadele ka intellektuaalomand ning teenused. Just kasvav teenuste hulk ja vajadus nende järele näitab selget murdejoont tootva ja postindustriaalse majanduse vahel.
Seal, kus tootmisprotsessi on kas või vähesel määral võimalik automatiseerida, võtavad tarkvara ja robotid inimestelt töökohad. Tehisintellekti kiire arendamine süvendab seda vahet veelgi. Heaks näiteks on ettevõtte Microsofti hiljutine otsus asendada pea saja ajakirjaniku töö tehisintellektiga, seda just kulude optimeerimise eesmärgil. Ja see on alles algus.
Mõju laiem kui ainult majanduslik
Eestikeelne nimetus - kodanikupalk - on ehk piirav ja võib tekitada arusaamatust (see on hea koht debateerimiseks), kuid mõiste alge poole liikudes peame pöörduma ingliskeelse väljendi "basic income" juurde. Baassissetulek, see on nn turvavõrk, millest allapoole ei saa inimene kukkuda. Kuidas luua seda turvavõrku ja kuidas saaks ühiskond laiemalt kokku leppida universaalses jagamissüsteemis?
Kõige lihtsam ning samal ajal vältimatu samm on kohmaka, ajale jalgu jäänud sotsiaalsüsteemi reformimine. Teisisõnu asendada keerulised ja suure halduskoormusega sotsiaaltoetused, millega on edutult üritatud aidata kõige nõrgemaid, ühe universaalse tingimusteta sotsiaaltoetusega. Selle rakendamisel pääsevad sotsiaalvaldkonna töötajad lõputute formularide täitmisest ja saavad hakata ka sisuliselt tegelema abivajajatega.
Äsja avaldas Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeerium läbiviidud baassissetuleku eksperimendi lõpparuande. Soome eksperimenti on palju kritiseeritud põhjusel, et katses osalesid vaid kindlate kriteeriumite järgi määratud pikaajalised töötud. Kuid tasub jälgida kodanikupalga mõju katses osalenute elukvaliteedile ja riigi rahandusele laiemalt.
Juba teisel eksperimendiaastal töötasid kodanikupalga saajad kuus päeva rohkem kui need, kellega tegeleti tavapärasel moel. See ütleb meile, et kui nad oleks kohe tööd kaotades kodanikupalka saanud, siis oleks nad nüüdseks tõenäoliselt nii või teisiti töötajate seas.
Ministeeriumi aruande põhjal kogesid põhisissetuleku saajad vähem stressi, depressiooni ja üksindust kui muude toetuste saajad. Samuti kogesid nad ühiskonnas tugevamat kaasatust ja usaldust.
Kuna põhisissetulek loob majanduslikku kindlustunnet, täheldati katses osalenutel vaimse tervise probleemide langust, mis langeb kokku Kanada eksperimendi tulemustega, kus arstivisiitide hulk kahanes märkimisväärselt.
Tasub silmas pidada, et Eestis oli vaimse tervise probleemide hinnaks juba 2014. aastal 572 miljonit eurot aastas ehk ligi kolm protsenti SKT-st. Otsesed kulud tervishoiusüsteemile moodustasid sellest 210 miljonit ja sotsiaaltoetustele 167 miljonit eurot, kaudsed kulud tööturule olid aga samal aastal 196 miljonit eurot.
Tuleviku lahendus
Robotiseeritav tootmine ühelt poolt vabastab inimesi raskest ja rutiinsest tööst, teisalt aga kaotab hulga traditsioonilisi töökohti. On oht, et õige hetke käest laskmine võib kogu tootmise viia väga kitsa omanike ringi kätte ning paljud inimesed jäävad sissetulekuteta. Selle ennetamiseks on kokku kutsutud europarlamendi initsiatiivgrupp, mis monitoorib robotiseeritud töökohti ning tegeleb "roboti-sotsiaalmaksu" teema uuringute ja arendamisega.
Ka edukamad ettevõtjad ja visionäärid nagu Bill Gates, Elon Musk, Mark Zuckerberg jt Silicon Valley tippjuhid ja investorid pooldavad põhisissetuleku sellise finantseerimise ideed, sest nad teavad, et ilma sissetulekuta inimesed ei ole ka tarbijad.
Kuid vaatamata suurele idufirmade hulgale, meie majanduse osalisele sõltuvusele alltöövõtust ja odavatele töökohtadele, mis robotite tulekul esimestena kaduma kipuvad, ei võta Eesti selles valdkonnas kahjuks aga üldse sõna.
Kui Rohelised esmakordselt Eestis laiapõhjaliseks aruteluks kodanikupalga idee välja pakkusid, järgnes sellele poliitilistelt vastastelt ja teatud ajakirjanikelt palju negatiivseid kommentaare. Ettepanekut kirjeldati kui raha külvamist lennukilt.
"Viimane võlakirjade programm võimaldaks kanda iga Euroopa kodaniku kontole kümne aasta jooksul 200 eurot ja seda igakuiselt."
Nüüd aga kutsuvad mitmed Euroopa majandusteadlased riigi võlakirjade kasutamise asemel jagama raha otse kodanike kontodele. Viimane võlakirjade programm võimaldaks kanda iga Euroopa kodaniku kontole kümne aasta jooksul 200 eurot ja seda igakuiselt. Märtsikuise uuringu kohaselt toetab baassissetulekut 71 protsenti eurooplastest.
Opositsiooni võimalus särada
Praeguses olukorras suurendab raha ringlusesse jagamine läbi pankade ebavõrdsust veelgi ja liikumispiirangud sunnivad tootmisi aina enam robotiseerima. Robotid ju haigeks ei jää ja neid ei ole vaja koju saata.
Uutele majanduslikele väljakutsetele peame me reageerima kiiresti ja otsustavalt - või riskime oma tegudega piinlikult hiljaks jääda. Nii nagu see juhtus pandeemia ajal kogu maailmas. Koroonaviiruse levikuga tekitatud majanduse muutus tõi need ideed ja võimalikud leevendusmeetmed taas esile.
Baassissetulekut on hakatud uurima ja katsetama erinevates Euroopa riikides, aga ka Ameerikas. Koroonakriis on inimestele näidanud, kuidas majanduslik ebakindlus mõjutab heaolu.
Lühinägeliku koalitsiooni tulekahjude kustutamise poliitika tasakaalustamiseks võiks ehk veidi kaasaegsemalt mõtlev opositsioon algatada riigikogus baassissetuleku eelnõu, millega kaitsta meie inimeste toimetulekut majanduslanguse ja uute hiilivate pandeemiate tingimustes. Baassissetulek tugevdaks ühiskonna võimet kriisidele reageerida ja kasvataks kindlustunnet homse ees.
Seega, kui soovime tulevikus vähendada pandeemiate ja kliimakriisiga kaasuvate probleemide mõju meie ühiskonnale ning hoida vajalike struktuuride toimimist julgeolekut tagaval tasemel, peame muutma seniseid sissekulunud mustreid.
Ka Eesti Teaduste Akadeemia on seisukohal, et just nüüd on õige alustada struktuursete muudatustega, et vabaneda kurnavast fossiilenergia sõltuvusest ja elavdada majandust investeeringutega energiasektori radikaalsesse ümberkorraldamisse.
See on sobiv aeg, et üle vaadata ka praegune kohmakas sotsiaalsüsteem, mis jätab paljud vajaliku abita ning kindlustada, et inimeste toimetulek kasvava tööpuuduse ja kiirelt muutuva majandusega maailmas oleks paremini tagatud.
Artikkel on kirjutatud koostöös kodunikuaktivist Andrei Gudimiga ja avaldati ERRi portaalis 06.06.2020