Juba täna selgub, milline linn saab 2022. aasta Euroopa Rohelise pealinnaks.
Nagu teame võistleb tiitli nimel ka sel korral Tallinn. Finaali ja auhinnatseremooniat saab igaüks jälgida otse Euroopa Komisjoni veebist.
Finaali jõudmiseks tehti kandideerimistaotluses lubadusi, mis jätavad Tallinnast aga märksa eesrindlikuma mulje, kui reaalsuses seda näha võib.
Näiteks on taotlusse on kopeeritud peatükid Roheliste algatatud Säästva Energiamajanduse ja kliima tegevuskavast, kuid mille kinnitamise ja rakendamiseni pole praegune linnavõim tänasenigi jõudnud. Veelgi enam, tegevuskava kinnitamine jäeti Tallinna Linnavalitsuse istungi päevakorrast viimasel hetkel välja.
Samuti veel rakendamata Säästva Liikuvuse Strateegiast kopeeriti taotlusse ka kavatsus suurendada märkimisväärselt jalgrataste kasutust Tallinnas. Selle kohaselt peaks juba viie aasta päras vähemalt 50% kõigist liikumistest Tallinnas ja Harjumaal toimuma ühistranspordi, jalgsi või jalgrattaga. Tegelikkuses valglinnastub ja autostub Tallinn aga meeletu kiirusega edasi ning raugemise märke pole kuskilt näha. Jalgrattastrateegia ja Peatänava projekt ootavad linnavalitsuse tolmuses sahtlis poliitilise tahte tärkamist, mille suurenemist näeme tõenäoliselt kohalike valimiste lähenemisega ja vahetult enne seda, aga kahtlemata raugeb see taas pärast valimisi kui just midagi drastilist ei juhtu.
Mis on saanud Roheliste algatatud taastuvenergia projektist PV100? Ka see on takerdunud silotornide ja teatud maailmavaate puudumise tõttu. Poliitika tagajärjena on kogu valdkonna areng tegemas Tallinnas vähikäiku. Keskkonnaameti ja energiaagentuuri likvideerimine on selge sõnum prioriteetidest, mis ei anna alust uskuda, et peale maineka Euroopa Rohelise Pealinna tiitli saamise, poliitikutel ka sisuline huvi keskkonnateadlikkuse vastu olemas oleks.
Saame näha, kas Euroopa Rohelise Pealinna konkurssižüriid veenavad kõik need arengukavad ja veel teostamata kavatsused, või antakse tiitel ka sel korral linnale, kel on lisaks suurele auhinnasoovile ka tegusid ette näidata.