AVALIK KIRI
Austatud kaitseminister Jüri Luik, austatud kaitseväe juhataja Martin Herem!
Pöördun Teie poole, kuna minu jaoks juhtus äsjasel vabariigi pidupäeval üks märkimisväärne, ebameeldivalt üllatav sündmus – kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi postitas sotsiaalmeediasse halvustava (et mitte öelda mõnitava) kommentaari presidendi roosiaia vastuvõtu kohta. Hr Ühtegi kirjutas: "Oleks täna roosiaedagi läinud, kuid peale eilset pole see nagu kohane. Jäägu lilleaia üritused siis mikk pärnitsatele ja minusugustele karedamad tegemised, mis ehk sobivadki enam neile keskealistele meestele, kelle noorus möödus Eesti iseseisvust taastades. Head taasiseseisvumispäeva, head FB sõbrad! Eesti eest!"
Milles on minu jaoks kaitseliidu ülema postituse probleem? Probleem ei ole selles, kas Riho Ühtegil tohib olla oma arvamus maailma asjade kohta – kahtlemata on tal õigus oma isiklikule suhtumisele ka roosiaia ürituse või Mikk Pärnitsa vastu. Minu teemapüstitusega ei haaku ka küsimus, kas Pärnitsa praegune või varasem käitumine on väljunud viisakuse piiridest või kuidas tema isik kellelegi meeldib. Muide, Mikk Pärnitsale vägivalla ennetuse auhinna andmise otsuse langetas vastav komisjon, mitte president Kersti Kaljulaid, keda on ebaõiglaselt Pärnitsa performance’i mahitamises süüdistatud. Ja auhinda ei antud Pärnitsale tema varasemate väljaütlemiste, vaid konkreetse vägivalla ja seksuaalse ahistamise vastase tegevuse eest veebilehel See Pole Okei. Aga see pole minu kirja teema.
Minu probleem Ühtegi postitusega on hoopis järgnev – demokraatliku õigusriigi absoluutselt elementaarne ja vastuvaidlematu aluspõhimõte on kaitseväe ja riigikaitse allutatus tsiviilkontrollile ehk teisisõnu: riigi demokraatlikult valitud institutsioonidele. Kaitseliit on Eesti riigikaitse ülitähtis osa, kaitseliidu ülem allub otse kaitseväe juhatajale. Meenutuseks, põhiseaduse järgi on Eesti riigikaitse kõrgeim juht president!
Läänelikus (ja tegelikult ka idapoolses) väärtusruumis sõjaväelased ei anna üleolevaid hinnanguid oma ülemjuhatajale ega halvusta avalikult nende tegevust või üritusi. Samuti ei ole hea toon võtta avalikult poliitilisi poose, kui just pole tegu mingisuguse sõjaväelise huntaga. Keegi ei kohusta kindral Ühtegit väisama presidendi vastuvõtte, aga ta jättis kahetsusväärsel kombel kasutamata võimaluse vaikida, näitas üles lugupidamatust ning kahjustas sellega oluliselt Eesti Vabariigi institutsioonide mainet. Ja lugupidamatust näitas ta üles mitte ainult presidendi, vaid ka kõigi tema külaliste vastu, nimetades kutsutuid põlastavalt "mikk pärnitsateks".
Riho Ühtegi võib olla tugev professionaal, aga kui inimene ei taipa elementaarseid reegleid oma asendist Eesti riigiõiguslikus süsteemis ning kohasest käitumisest, siis on küsitav, kas tema koht ikka on riigikaitses juhtival ametikohal. Avalikku sõnavabadust võib igaüks realiseerida tsiviilelus. Aga kujutage ette kui kindral Riho Ühtegi peab erakorralises seisukorras vajalikuks halvustada presidenti või tema käitumist või täidab korraldusi valikuliselt? Kuna presidendi isik ei vasta juhtumisi tema maitsele, nagu praegusel juhul paistab olevat. President on institutsioon, tema suhtes on sõjaväelane kohustatud üles näitama vähemalt viisakust. Liiati, kui tegemist on ülemjuhatajaga.
Eeltoodu taustal palun siinkohal kaitseminister Jüri Luige ja kaitseväe juhataja Martin Heremi avalikku hinnangut brigaadikindral Riho Ühtegi käitumise kohta, mis puudutas tema kommentaari presidendi roosiaia vastuvõtust.
Lugupidamisega
Züleyxa Izmailova
Erakonna Eestimaa Rohelised esinaine