Suurekaliibrilistest metsavarastest

Juba 2007. aastal avalikustas Riigikontroll hoiatava auditi, milles leiti, et olukord, kus Riigimetsa Majandamise Keskus ise inventeerib, kavandab raiet ja müüb riigimetsa ning on müügitulust otseselt sõltuv, ohustab riigimetsa säilimist ja selle jätkusuutlikku majandamist.

Auditile järgnenud Soome ja Rootsi keskkonnakaitsjate avalikus pöördumises hoiatati Riigikogu ja Vabariigi Valitsust skandinaaviapärase metsandusmudeliga kaasnevate ohtude eest, mille poole Eesti juba siis kahjuks teel oli.

2008. avaldas Riigikontroll veel ühe auditi, mis andis teada, et riigi puudulikku looduskaitsealast võimekust ilmestab elupaikade seisundi halvenemine ning olulised puudujäägid metsaliikide kaitses.

2009. aastal nimetas reformierakondlasest keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Keskkonnaministeeriumi asekantsleriks Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhi Andres Talijärve, kellele on ette heidetud tihedat seotust puidutööstuse huvidega, eelkõige järgnevate ekstensiivset ja mittesäästlikku metsamajandamist propageerivate seadusemuudatuste juures.

Riigikontroll teeb oma tööd hästi ja ilmutab juba aasta pärast järgmise auditi, milles järeldatakse, et Riigimetsa Majandamise Keskus raiub riigimetsa parimat osa – vanu metsi viljakatel muldadel –kiiremini, kui see end taastoota suudab. Audit viitas ka sellele, et kehtivate raiemahtude juures ei olnud võimalik säilitada metsaökosüsteemi head seisundit. Vanade metsade pindala vähenemine ja üha nooremate metsade raiumine vähendas Eesti metsade looduslikku väärtust tervikuna, sest vanemad metsad on suurema elurikkusega ning elupaigaks suuremale hulgale erinevatele liikidele, sealhulgas ohustatud ja kaitsealustele liikidele. Lageraiet lubavaid puude vanuseid oli 2010. aastaks juba korduvalt alandatud ning raiutud järjest nooremaid metsi. Riigikontroll pidas kahetsusväärseks, et Keskkonnaministeerium riigivara valitsejana ei ole riigimetsade majandamist hoolikalt analüüsinud ega loonud õiguslikku raamistikku, mis tagaks jätkusuutliku majandamise. Seepeale lükkas keskkonnaministri portfelli kandev Jaanus Tamkivi Riigikontrolli ettepanekud tagasi põhjendusega, et: „Riigikontrolli soovituste elluviimine eeldaks Riigikogu poolt kinnitatud pikaajaliste arengusuundade muutmist, mistõttu ei pea Keskkonnaministeerium võimalikuks neid rakendada.“ Nöökena looduse väärtustajate kannatlikkuse pihta valib RMK oma nõukogu uueks juhiks OÜ Tristafani juhi Mati Polli, kes on ühtlasi üks Eesti suurim metsatööstur, kes sai laiema avalikkuse ees tuntuks metsanduskontsern Sylvesteri müügiga Rootsi Stora Ensole, millele järgnes tehingu kohtusse kaebamine maksuameti poolt.

Töösturite ja nende huvirühma ahnus loodusressursi ekspluateerimisest saadava rahalise kasu järele kasvab veelgi ning 2011. aastal võetakse Riigikontrolli soovituste vastaselt ja keskkonnaorganisatsioonide nõudmisi eirates vastu uus metsanduse arengukava, mis võimaldab senisest veelgi hoogsamat metsade raiet.

2015. raiesurve Eesti metsadele suureneb taas

2015. aastal hakkas Keskkonnaministeerium ette valmistama järjekordset metsaseaduse muudatust, millega senikehtivaid raietingimusi veelgi enam leevendada ning kuuskede raievanust alandada. Pahameel ministeeriumi üleoleva suhtumise ja samaaegselt silmnähtavalt kasvavate lageraielankide ning harvesteride lakkamatu hävitustöö pärast paneb rusikad sügelema isegi kõige rahumeelsemal kodanikul.

Keskkonnaorganisatsioonide, teadlaste ja kodanike aina süvenev vastumeelsus Keskkonnaministeeriumi mittesäästliku metsapoliitika vastu sai lisatõuke, kui Tartu Ülikooli ja Maaülikooli teadlaste artiklist selgus, et Keskkonnaministeerium valetab, mitte ainult Eesti rahvale, vaid ka rahvusvahelisel tasandil. „Paraku võib isegi kõige olulisemast Euroopa metsastatistika aruandest „State of Europe’s Forests” leida raieintensiivsuse põhiindikaatori, raie ja netojuurdekasvu suhtarvu puhul netojuurdekasvu asemel kogujuurdekasvu andmed. Konsulteerides Keskkonnaministeeriumi haldusala eksperdiga, selgus, tegemist on teadliku väärandmete edastusega.“

„Ka uue kliimamuutustega kohanemise arengukava väljatöötamisel nõudis ministeerium säästliku metsamajandamise põhimõtteid järgiva tasakaalustatud raie ja juurdekasvu meetmete väljajätmist. Olukorras, kus tuleks tegeleda üleraie vältimise ja kliimasäästvuse tagamisega, püüab Eesti riik end säästvaks valetada.“

Kuigi info ministeeriumipoolsest huvigruppide näilisest kaasamisest viimase metsaseaduse muudatuse juures levib jõudsalt ka massimeedias, teatab suurtöösturite esindaja, Mati Pollile kuuluva õilsa nimega Metsatervenduse OÜ juhatuse esimees ERR „Terevisioonis“, et neid on ministeerium seadusemuudatuse koostamisel kenasti kaasanud. Samal ajal istub Mati Polli ikka veel RMK nõukogu esimehe kohal. Mati Polli koos oma äripartneri Kaido Jõelehtiga on väga suurte summadega toetanud juba aastaid Reformierakonda ja IRL-i. Need kaks erakonda on viimasel aastakümnel Keskkonnaministeeriumit juhtinud. 21. detsembril kutsutakse Mati Polli RMK nõukogust tagasi ning juba paari nädala pärast teatab Polli, et planeerib Eestisse üüratut tselluloositehast…

Täna on eestimaalased olukorras, kus kodanikkond on sunnitud kaitsma Eestimaa loodust Keskkonnaministeeriumi ja selle loodusvaenuliku, tööstuse huvisid proportsioonitult ülemuslikuks pidava bürokraadli eest. Survet Eesti metsadele suurendavad nii Eesti Energia kindel soov müüa taastuvenergia pähe Balti ja Auvere elektrijaamades põlevkivi ja piiramatus koguses puidu koospõletamisest saadava elektrienergia CO2 kvooti kui ka puiduärimeeste plaan rajada Emajõe kaldale koljatlik tselluloositehas.

Eestimaa Rohelised, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased ning keskkonnaühendused on seisukohal, et Eesti ei tohi jätkata kliimavaenulikku, läbipaistmatut ja puiduressurssi tuleviku arvelt kasutavat mittesäästlikku metsanduspoliitikat. Paraku pole tööstuse poole hoidev Keskkonnaministeerium end teaduslikest faktidest segada lasknud ja püüab kõigele vaatamata suruda läbi metsaseaduse muudatust, millega veelgi enam suurendatakse lageraie pindalasid, alandatakse puude raievanust ja lihtsustatakse raielubade väljastamist. Kõige krooniks ei toetanud Vabariigi Valitsus IRL-i liikmest ministri Marko Pomerantsi juhitud Keskkonnaministeeriumi ettepanekul eelnõud, mis keelaks erametsades kevadisel loomade sigimisperioodil raietööd ja metsa väljaveo. Kuigi Pomerantsi loodusvaenulik suhtumine polnud enam paljudele uudiseks, oli see Keskkonnaministeeriumi seisukoht teravalt vastuolus nii terve mõistuse kui ka metsaelanike põhiõigustega ja kokkuvõttes viimane piisk loodust väärtustavate eestimaalaste kannatlikkuse karikasse.

Praegune Keskkonnaministeeriumi poliitika on viimase aastakümne jooksul tõestanud, et ministeerium ei taha ega suuda seista liigilise mitmekesisuse ning metsa kui ökoloogilise terviku eest. Selle asemel tegeletakse ettevõtlusvabaduste laiendamisega teiste liikide elukeskkonna ja elude arvelt. Keskkonnal pole riigi tasandil palju kaitsjaid ja metsal on raske end ise kaitsta. Kui Keskkonnaministeerium ei kaitse meie riigi looduskeskkonda, siis tuleb minister tagasi kutsuda. 

Heatahtlik ja teaduspõhine koostöö metsaomanike ja loodusekaitsjate vahel on võimalik ja kõigile osapooltele vajalik. Näiteks tuleks püsimetsamajandust soodustada maksudega ja koostöös teadlastega juurutada ökoloogiliselt tarkade lahenduste kasutuselevõttu. Sisulise koostöö eelduseks oleks keskkonnaminister, kes mõistaks, et mets pole pelgalt metsatööstuse tooraine vaid terviklik elus kooslus.

Uus valitsus ei peaks jätkama Eesti lagedaks raiumisega

"Eesti maastike ja ökosüsteemide seisund näitab, et käitume oma loodusega sama arutult ümber kui suur osa Euroopa riikidest seda minevikus tegid," lausus erakonna Eestimaa Rohelised aseesimees Züleyxa Izmailova. Kuigi juba 2010. aastal leidis Riigikontroll, et RMK raiub rohkem metsa, kui see end taastoodab, püüab keskkonnaministeerium tõsta raiemahtusid ning lihtsustada raielubade saamist, ütles Izmailova ja lisas, et selline tegutsemine rikub Pariisi kliimalepet.

Eesti metsades, nii riiklikes- kui erametsades on valdavaks metsamajandamise viisiks saanud lageraie. Juba 2010. aastal ilmnes Riigikontrolli auditist, et Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) raiub riigimetsa parimat osa – vanu metsi viljakatel muldadel – hoogsamalt, kui sellelaadne mets end taastoota jõuab. Audit viitas ka sellele, et kehtivate raiemahtude juures ei olnud võimalik säilitada metsaökosüsteemi head seisundit. Vanade metsade pindala vähenemine ja üha nooremate metsade raiumine vähendas Eesti metsade looduslikku väärtust tervikuna, sest vanemad metsad on suurema elurikkusega ning elupaigaks suuremale hulgale erinevatele liikidele, sealhulgas ohustatud ja kaitstavatele liikidele. Lageraiet lubavaid vanuseid oli 2010. aastaks juba korduvalt alandatud ning raiutud järjest nooremaid ja peenemaid metsi. Riigikontroll pidas kahetsusväärseks, et keskkonnaministeerium riigivara valitsejana ei ole riigimetsade majandamist hoolikalt analüüsinud ega loonud õiguslikku raamistikku, mis tagaks jätkusuutliku majandamise.

Auditile saadetud vastuses ei nõustunud keskkonnaminister Jaanus Tamkivi mitte ühegi Riigikontrolli järelduse ega ettepanekuga, olles seisukohal, et riigimetsade majandamine on jätkusuutlik.

Toonane keskkonnaminister vastas kõigile Riigikontrolli soovitustele, et kuna nende elluviimine eeldaks Riigikogus kinnitatud pikaajaliste arengusuundade muutmist, ei pea keskkonnaministeerium võimalikuks soovitusi rakendada.

Riigikontroll väljendas kahetsust ministri hoiaku ja sisulise vastuse puudumise suhtes, sest valdkonna juhina on just keskkonnaministeeriumil võimalus, aga ka kohustus parlamendile asjatundlikku nõu anda ning teha ettepanekuid õigusaktide ja arengukavade muutmiseks, et tagada Eesti metsade jätkusuutlik majandamine.

Paraku pole aastatega keskkonnaministeeriumi ega valitsuse positsioon metsamajandamise ja keskkonnahoiu osas sisuliselt arenenud. Hetkel käib keskkonnaministeeriumis järjekordne metsaseaduse muudatuse ettevalmistamine, millega tahetakse taaskord tõsta raiemahtusid, laiendada lageraie pindala, alandada puude raievanust ning lihtsustada raielubade saamist. Muudatused on planeeritud Riigikogus kinnitada järgmise aasta alguses.

Näiline kaasamine ja läbipaistamatus seadusloome protsessis

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) ettepanekutega pole seaduse muutmisel arvestatud ning täiendavate etteapanekute tegemiseks anti aega vaid mõni päev. Sellisena rikub keskkonnaministeerium 18. mail Eestimaa Looduse Fondi ja keskkonnaministeeriumi metsandusosakonna kohtumisel sõlmitud ja Marko Pomerantsi poolt avalikult väljaöedud kokkulepet.  Lepiti kokku, et koos "viljakate kuusikute raievanuse langetamisega astutakse selgeid samme laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmiseks.” Mis veelgi tähtsam,  planeeritav muudatus on tugevas vastuolus nii Pariisi kliimaleppe kui ka Kyoto protokolliga.

Pariisi kliimakokkuleppe eesmärk ei ole kompenseerida tööstusest tulenevat CO2 heidet läbi metsamajanduse intensiivistamise. Vastupidi, eesmärk on metsade säilitamine ning nende üleekspluateerimise ja raadamise vältimine. Lisaks on vanade loodusmetsade raie/raadamine taunitud eraldi klauslina.

Globaalsete keskkonnaprobleemide üheks tunnuseks olev massiline liikide väljasuremine puudutab ka Eestit.

Nimelt oleme oma lühinägeliku metsanduspoliitika tulemusel kaotamas üht erilist imetajaliiki- lendoravat, kelle populatsioon on aastate jooksul Eestis pea olematuks kahanenud. Peamiste  liigi arvukuse vähenemise põhjustena näevad teadlased lendoravale sobivate metsade kadumist ja elupaikade killustatust, mida seni kehtiv metsamajandamise praktika on kaasa toonud.

Eelmisel nädalal, pärast aastaid kestnud viivitamist, saatis keskkonnaminister Marko Pomerants ministeeriumitele kooskõlastamiseks määruse, millega muudetakse lendorava olemasolevate püsielupaikade piire ja kaitsekorda ning moodustatakse 25 uut püsielupaika. Määruse rakendamine on lendorava püsima jäämise kindlustamiseks ülioluline samm, kuid seda peab toetama ka üleüldine metsanduspoliitika suund, mis planeeritud metsaseaduse muudatuse vastuvõtmisel vastupidist efekti omaks.

4. novembril Pariisi kliimaleppe ülemaailmsel jõustumise päeval ütles Marko Pomerants: "On väga hea, et Pariisi kokkuleppe jõustumiseni jõuti niivõrd kiiresti, kuid on selge, et selle jõustumisest üksi ei piisa, vaja on ka tegusid. Inimese panus kliimamuutustesse on märkimisväärne ning ajas üha kasvava rahvaarvu ning tarbimise tulemusel võimendub see veelgi. Peame kõik muutma oma suhtumist ning üle minema keskkonnasõbralikumale majandus- ja käitumismudelile, millega jääb üle vaid nõustuda. Samas torkab silma tugev ebakõla ministri sõnavõtu ja tema alluvuses tegutseva metsandusosakonna plaaniga veelgi intensiivsemalt Eesti metsi raiuda.  

Kordame teiste vigu

Eesti maastike ja ökosüsteemide seisund näitab, et käitume oma loodusega sama arutult ümber kui suur osa Euroopa riikidest seda minevikus tegid. Nutikas oleks mitte korrata teiste tehtud vigu ning mõelda, kuidas tagada ühiste ressursside jätkusuutlik kasutamine ning kuidas teha nii, et meie heaolu ei tuleks tulevaste põlvede ja teiste liikide arvelt.

Ajal, mil paljud riigid, sealhulgas suurimad saastajad nagu USA ja Hiina asuvad täitma Pariisi kliimalepet, et vähendada CO2 emissioone ja inimkonna tekitatavat negatiivset keskkonnamõju ning sellest tingitud massilist liikide väljasuremist, peab ka Eesti oma kohust täitma ning põlevkivist taandumist alustama. Eesti energiasektori madal efektiivsus ja lubamatult suured heitmekogused pole enam saladuseks. Erilise tähelepanu osaliseks kliimapoliitika kontekstis saab Eesti järgmise Euroopa Liidu eesistujana. Lageraie ei ole igal pool ühtmoodi sobilik metsa majandamise viis. Elukeskkonna jätkusuutlikkuse nimel võiks uus valitsus ja keskkonnaminister toetada teadlikumat metsnikku otsetoetuste või taastuvenergia lahenduste pakkumisega, et siduda säästev mõtteviis ka otsese kasuga. Samuti võiks kaaluda eestlaste pensionifondidest taastuvenergiataristusse investeerimist.

Ainult siis, kui austame loodust, kasutame taastuvaid energiaallikaid ning ei tegele oma metsade üleekspluateerimisega, võime tõenäoliselt tagada, et meid ümbritsevate liikide arvukus ja inimese elukeskkonna kvaliteet enam ei langeks.