"Eesti maastike ja ökosüsteemide seisund näitab, et käitume oma loodusega sama arutult ümber kui suur osa Euroopa riikidest seda minevikus tegid," lausus erakonna Eestimaa Rohelised aseesimees Züleyxa Izmailova. Kuigi juba 2010. aastal leidis Riigikontroll, et RMK raiub rohkem metsa, kui see end taastoodab, püüab keskkonnaministeerium tõsta raiemahtusid ning lihtsustada raielubade saamist, ütles Izmailova ja lisas, et selline tegutsemine rikub Pariisi kliimalepet.
Eesti metsades, nii riiklikes- kui erametsades on valdavaks metsamajandamise viisiks saanud lageraie. Juba 2010. aastal ilmnes Riigikontrolli auditist, et Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) raiub riigimetsa parimat osa – vanu metsi viljakatel muldadel – hoogsamalt, kui sellelaadne mets end taastoota jõuab. Audit viitas ka sellele, et kehtivate raiemahtude juures ei olnud võimalik säilitada metsaökosüsteemi head seisundit. Vanade metsade pindala vähenemine ja üha nooremate metsade raiumine vähendas Eesti metsade looduslikku väärtust tervikuna, sest vanemad metsad on suurema elurikkusega ning elupaigaks suuremale hulgale erinevatele liikidele, sealhulgas ohustatud ja kaitstavatele liikidele. Lageraiet lubavaid vanuseid oli 2010. aastaks juba korduvalt alandatud ning raiutud järjest nooremaid ja peenemaid metsi. Riigikontroll pidas kahetsusväärseks, et keskkonnaministeerium riigivara valitsejana ei ole riigimetsade majandamist hoolikalt analüüsinud ega loonud õiguslikku raamistikku, mis tagaks jätkusuutliku majandamise.
Auditile saadetud vastuses ei nõustunud keskkonnaminister Jaanus Tamkivi mitte ühegi Riigikontrolli järelduse ega ettepanekuga, olles seisukohal, et riigimetsade majandamine on jätkusuutlik.
Toonane keskkonnaminister vastas kõigile Riigikontrolli soovitustele, et kuna nende elluviimine eeldaks Riigikogus kinnitatud pikaajaliste arengusuundade muutmist, ei pea keskkonnaministeerium võimalikuks soovitusi rakendada.
Riigikontroll väljendas kahetsust ministri hoiaku ja sisulise vastuse puudumise suhtes, sest valdkonna juhina on just keskkonnaministeeriumil võimalus, aga ka kohustus parlamendile asjatundlikku nõu anda ning teha ettepanekuid õigusaktide ja arengukavade muutmiseks, et tagada Eesti metsade jätkusuutlik majandamine.
Paraku pole aastatega keskkonnaministeeriumi ega valitsuse positsioon metsamajandamise ja keskkonnahoiu osas sisuliselt arenenud. Hetkel käib keskkonnaministeeriumis järjekordne metsaseaduse muudatuse ettevalmistamine, millega tahetakse taaskord tõsta raiemahtusid, laiendada lageraie pindala, alandada puude raievanust ning lihtsustada raielubade saamist. Muudatused on planeeritud Riigikogus kinnitada järgmise aasta alguses.
Näiline kaasamine ja läbipaistamatus seadusloome protsessis
Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) ettepanekutega pole seaduse muutmisel arvestatud ning täiendavate etteapanekute tegemiseks anti aega vaid mõni päev. Sellisena rikub keskkonnaministeerium 18. mail Eestimaa Looduse Fondi ja keskkonnaministeeriumi metsandusosakonna kohtumisel sõlmitud ja Marko Pomerantsi poolt avalikult väljaöedud kokkulepet. Lepiti kokku, et koos "viljakate kuusikute raievanuse langetamisega astutakse selgeid samme laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmiseks.” Mis veelgi tähtsam, planeeritav muudatus on tugevas vastuolus nii Pariisi kliimaleppe kui ka Kyoto protokolliga.
Pariisi kliimakokkuleppe eesmärk ei ole kompenseerida tööstusest tulenevat CO2 heidet läbi metsamajanduse intensiivistamise. Vastupidi, eesmärk on metsade säilitamine ning nende üleekspluateerimise ja raadamise vältimine. Lisaks on vanade loodusmetsade raie/raadamine taunitud eraldi klauslina.
Globaalsete keskkonnaprobleemide üheks tunnuseks olev massiline liikide väljasuremine puudutab ka Eestit.
Nimelt oleme oma lühinägeliku metsanduspoliitika tulemusel kaotamas üht erilist imetajaliiki- lendoravat, kelle populatsioon on aastate jooksul Eestis pea olematuks kahanenud. Peamiste liigi arvukuse vähenemise põhjustena näevad teadlased lendoravale sobivate metsade kadumist ja elupaikade killustatust, mida seni kehtiv metsamajandamise praktika on kaasa toonud.
Eelmisel nädalal, pärast aastaid kestnud viivitamist, saatis keskkonnaminister Marko Pomerants ministeeriumitele kooskõlastamiseks määruse, millega muudetakse lendorava olemasolevate püsielupaikade piire ja kaitsekorda ning moodustatakse 25 uut püsielupaika. Määruse rakendamine on lendorava püsima jäämise kindlustamiseks ülioluline samm, kuid seda peab toetama ka üleüldine metsanduspoliitika suund, mis planeeritud metsaseaduse muudatuse vastuvõtmisel vastupidist efekti omaks.
4. novembril Pariisi kliimaleppe ülemaailmsel jõustumise päeval ütles Marko Pomerants: "On väga hea, et Pariisi kokkuleppe jõustumiseni jõuti niivõrd kiiresti, kuid on selge, et selle jõustumisest üksi ei piisa, vaja on ka tegusid. Inimese panus kliimamuutustesse on märkimisväärne ning ajas üha kasvava rahvaarvu ning tarbimise tulemusel võimendub see veelgi. Peame kõik muutma oma suhtumist ning üle minema keskkonnasõbralikumale majandus- ja käitumismudelile, millega jääb üle vaid nõustuda. Samas torkab silma tugev ebakõla ministri sõnavõtu ja tema alluvuses tegutseva metsandusosakonna plaaniga veelgi intensiivsemalt Eesti metsi raiuda.
Kordame teiste vigu
Eesti maastike ja ökosüsteemide seisund näitab, et käitume oma loodusega sama arutult ümber kui suur osa Euroopa riikidest seda minevikus tegid. Nutikas oleks mitte korrata teiste tehtud vigu ning mõelda, kuidas tagada ühiste ressursside jätkusuutlik kasutamine ning kuidas teha nii, et meie heaolu ei tuleks tulevaste põlvede ja teiste liikide arvelt.
Ajal, mil paljud riigid, sealhulgas suurimad saastajad nagu USA ja Hiina asuvad täitma Pariisi kliimalepet, et vähendada CO2 emissioone ja inimkonna tekitatavat negatiivset keskkonnamõju ning sellest tingitud massilist liikide väljasuremist, peab ka Eesti oma kohust täitma ning põlevkivist taandumist alustama. Eesti energiasektori madal efektiivsus ja lubamatult suured heitmekogused pole enam saladuseks. Erilise tähelepanu osaliseks kliimapoliitika kontekstis saab Eesti järgmise Euroopa Liidu eesistujana. Lageraie ei ole igal pool ühtmoodi sobilik metsa majandamise viis. Elukeskkonna jätkusuutlikkuse nimel võiks uus valitsus ja keskkonnaminister toetada teadlikumat metsnikku otsetoetuste või taastuvenergia lahenduste pakkumisega, et siduda säästev mõtteviis ka otsese kasuga. Samuti võiks kaaluda eestlaste pensionifondidest taastuvenergiataristusse investeerimist.
Ainult siis, kui austame loodust, kasutame taastuvaid energiaallikaid ning ei tegele oma metsade üleekspluateerimisega, võime tõenäoliselt tagada, et meid ümbritsevate liikide arvukus ja inimese elukeskkonna kvaliteet enam ei langeks.