Reaktsioonidest võib järeldada, et Riigikontrolli raport šokeerib paljusid kaasmaalasi, kes igapäevast söögikraami oma perele poest usalduslikult soetavad. Kuigi Eestimaa Rohelised on viimased vähemalt 10 aastat tülpimuseni seletanud avaliku halduse ametkondadele ja poliitikutele, et pestitsiidide jäägid toidus ja vees on ohuks meie rahva tervisele, pole ükski neist nimetatutest probleemile oma aega ega sisulist tähelepanu pööranud.
Ma ei hakka ajaloos väga kaugele minema. Alustan 2016. aastal algatatud petitsioonist. Sellele järgnenud sündmustest, milles vähemalt näiliselt otsustavate ametnike ja poliitikute ükskõikset ja isegi patroneerivat suhtumist Eesti inimeste tervise suhtes minu isiklikust seisukohast lausa kuritegelikuks võib nimetada.
2016. aastal tekkis Euroopa Liidus olukord, kus liikmesriikidel oli võimalus mürgise glüfosaadi ehk ühe tuntuima ja laialt levinud pestitsiidi kasutamist piirata. Täpsem küsimus seisnes selles, kas Euroopa Liit pikendab selle mürgise aine kasutusluba 10 aasta võrra või mitte ning see otsus jäi liikmesriikide valitsuste esindajate südametunnistusele.
Eesti ametkond pooldab mürgitamise jätkamist
Petitsioonis pöördusid koos minuga kõigi Riigikogu liikmete, Riigikogu maaelukomisjoni, Maaeluministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse poole veel tervelt kolm inimeste tervist oluliseks pidavat organisatsiooni - Eesti Roheline Liikumine, Erakond Eestimaa Rohelised ja noortekogu Noored Rohelised. Soovisime, et Eesti esindaja Euroopa Komisjonis hääletaks keskkonnamürgi kasutusloa pikendamise vastu.
Kuigi mitme tuhande ID-kaardi pin2 parooliga kinnitatud (Rahvaalgatus.ee) petitsioon võeti Riigikogu poolt menetlusse, võin juba etteruttavalt öelda, et Eesti esindaja oma südametunnistust Euroopa Komisjoni hääletusele kaasa ei võtnud ja toetas kogu meie riigi nimel mürgi kasutusloa pikendamist.
Kas Eestit esindav ametnik tegi teadliku otsuse või tegutses mürgitööstuse lobistide soovitusi järgides, pole lõpuni selge. Keelamise otsuse tegemiseks oli kogu info olemas. Aasta varem avalikustati 11 riigi 17 sõltumatu eksperdi poolt tehtud põhjalik analüüs, mille paikapidavust kinnitas ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juures tegutsev Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (International Agency for Research on Cancer, IARC). Järeldus oli väga selge - inimesele on glüfosaat tõenäoliselt kantserogeen ehk vähkitekitav ning DNAd kahjustav ühend!
Kasutusloa pikendamise hääletuse ajaks olid juba avalikustatud mitmed uuringud, mis näitasid, et Euroopa riikide kodanike organismid sisaldavad taimemürgina kasutatava glüfosaadi jääke ning et kohati on selliseid inimesi lausa rohkem kui 90%.
Looteeas, väikelapsed ning arenevas eas noorukid on mürkidw suhtes kõige haavatavamad.
Rahva tervise eest ei vastuta keegi
Ka Eestis on mürkide ja nende jääkide kogused toidus pidevalt kasvanud. Kuid mingitki seiret inimeste kehas leiduvate pestitsiidjääkide kohta ja uurimistööd nende mõjust Eesti rahva tervisele ei tehta senini. On vaid teada, et glüfosaat on rohkem kui 750 toote koostisaine, mida kasutatakse nii tavapõllumajanduses, metsanduses kui ka koduaedades, teedeäärte hooldamisel. Iga inimene võib sellega ka enda teadmata kokku puutuda. Eestis kasutati 2016. aastal ligi 290 tonni glüfosaati.
Kogu protsessi käigus ilmestas seotud ametnike ja poliitilikute hoiakuid kõrk ja kahjuks ka naeruvääristav suhtumine. Ametnikud vastasid kirjadele ennenägematult kantseliitlikus vormis; Riigikogu komisjonis istuvate poliitikute sõnavõtud ja vastused olid halvakspanevad ning enamjaolt teemast kõrvalepõiklevad demagoogilised ümarjutuvadad. Komisjoni juhtis sotsiaaldemokraatliku erakonna liige Ivari Padar, kes keskkonnamürkide laialdase kasutamise pooldamisest ka avalikult rääkinud on.
Vähem tervelt elatud aastaid
Z.Izmailova Euroopa Roheliste kohtumisel Brüsselis
Ilmselt senikaua, kuni Rohelised pole riigikogus kogu riiki puudutavate juhtimisotsuste juures, jäävad Riigikontrolli auditid jätkuvalt “üllatama” nagu praegu. Ja võibolla ka "täitsa juhuslikult" ilmub statistika Eesti metsade kiire kadumise, põlevkivisektori kogu riigi majandust halvava jätkusuutmatuse, raisatava toidu ja ka kõnealuse mürgijääkide koguste kohta ainult valimistevahelisel ajal... Rääkimata infost, mis räägib negatiivsest mõjust, mida keskkonnamürgid inimeste tervisele põhjustavad (vähkkasvajad, alzheimer, rasvumine, diabeet, naiste ja meeste viljakusprobleemid, allergiad) ja millist koormust nende kumulatiivne mõju tervishoiukulutustele ja inimeste tervelt elatud aastatele avaldab.
Kes veel ei tea, siis pestitsiidides sisalduv glüfosaat on endokriinsüsteemi häiriv kemikaal ehk organismide hormoonsüsteemi vussi keerav aine. Nende kemikaalidega seotud kulutused tervisekahjude mõttes küündivad Euroopas juba ligi 200 miljardile eurole aastas. Eestis on endokriinsüsteemi häirivate kemikaalide kuluks tervise mõttes u 320 miljonit eurot ehk koguni 1,5% SKTst ja 239 eurot inimese kohta aastas.
Sotsiaalministeerium ei puutu asjasse
Võiks ju oletada, et antud teemat on ka Eestis sotsiaalministeeriumis tuliselt arutatud ja sotsiaalministeeriumi tohututesse struktuuridesse kuuluvad Tervise Arengu Instituudi ja Terviseameti eksperdid tegelevad aktiivse teavitustöö ja poliitikute lobimisega, et viia ellu inimeste tervise kaitseks vajalikke seadusemuudatusi. Kuid paraku on reaalsus midagi muud. Pikalt just sotsiaaldemokraatide ja reformierakondlaste haldusalasse kuuluva ministeeriumi tegevus on antud valdkonnas olnud väga tagasihoidlik - kui mitte öelda, et tegelikkuses lausa olematu.
2016. aasta suvel edastasin tollasele Tervise- ja Tööministrile Jevgeni Ossinovskile Rohelise Liikumise ametliku seisukoha seoses hormoonsüsteemi häirivate kemikaalide teaduslike kriteeriumite kinnitamise määrusega Euroopa Komisjonis. Seda koos palvega, et Eesti esindaja ei toetaks komitee istungil Tervise ja Toiduohutuse Peadirektoraadi poolt esitatud eelnõu. Selleks oli väga selge põhjus. Nimelt ei taganud määruse sisu keskkonna- ja tervisekaitse vajalikku kõrget taset ja eiras teadusmaailmas ülioluliseks peetavat ettevaatusprintsiipi. Kahjuks ei pidanud tollane minister olukorda vastamise vääriliseks, küll aga saabus Tervise Arengu Instituudilt (TAI) suhtluskatse peale vastus, et inimeste hormoonsüsteemi häirivate ainete temaatika ei kuulu instituudi igapäevasesse töövaldkonda. TAI soovitas kindlasti kirjutada Terviseametile, kelle pädevuses teema justkui kuuluks. Kuid Terviseamet lihtsalt teatas, et võtab seisukoha teadmiseks.
Lisaks vähiohu tekitamisele inimesele hävitab glüfosaat vee- ja mullaelustikku, seega peaksid mürgi kasutamise keelamise eest seisma ka Keskkonnaministeerium... aga sedagi pole me näinud. 2018 aastal saavutasid rohelised olulise vahevõidu millega keelati mürgise glüfosaadi pritsimine avalikes parkides, laste mänguväljakutel ja terviseasutuste vahetus läheduses. Aga kes peaks mürgised ained meie toidulauast eemal hoidma, kui ametkonnad, kes seda tegema peaksid, hoopis aktiivselt nende sissepuistamist kaitsevad?