Päev pärast 15 000 teadusartikli põhjal valminud ja ÜRO liikmesriikide poolt kinnitatud IPBES raporti avaldamist vaikib Eesti tegevpoliitik kui haud. Mitte ühtegi sõna uue valitsuse huultelt. Loodetavasti pole põhjuseks järjekordne koduvägivalla juhtum või alkoholi jääknähud roolikeeraja hingeõhus ning asi on lihtsalt selles, et kõik nimetatud osapooled on raporti tulemusest samavõrd šokeeritud kui paljunäinud rohelised. 

 Eestimaa Rohelised reageerisid raportis väljatoodule avaliku teatega, milles avaldati valmisolekut tegutsemiseks eluslooduse hävitamise peatamiseks ja elamisväärse elukeskkonna säilitamiseks ning kutsuti kõiki valitud rahvaesindajaid oma jõudusid tuleviku päästmise nimel koondama.

Keskkonnateema pea sama väheoluline kui sotsiaalkaitsepoliitika 

Üleskutse kangelaslikkusele võib kõlada siin maal pateetiliselt, sest aprillikuine Eurobaromeetri küsitlus, mis uuris liikmesriikide kodanikelt olulisemaid teemasid, mille arutamist Europarlamendi valimistel enim näha soovitakse, näitas, et keskkonnakriisi lahendamise küsimus ei oma Eesti valijate hulgas olulist kohta. 

Eesti valija seisukohast olulisemad teemad 53% vastanute jaoks üllatus-üllatus on majanduskasv, 51%le  immigratsioonipoliitika ja 48% kaitsepolitiika valdkonda. 

Kuigi kõik kolm teemat on keskkonna säilimisest otseselt sõltuvad, on siiski raske uskuda, et küsimusele vastaja seda seost omale teadvustas. 

Küll aga jäi kliimapoliitika Eesti vastaja prioriteetidest väga kaugele- 28% vastanutega veelgi kaugemale kui 30%ga sotsiaalkaitsepoliitika ja 31%ga demokraatiast ja inimõigustest. 

Eesti ei küündi Põhjamaade tasemele

Samas küsitluses avaldus, et paljude teiste Euroopa riikide kodanike jaoks on keskkonnaküsimus asetunud prioriteetide keskmesse. Näiteks sarnaselt mitmete teiste põhjamaa riikidega leiab koguni 79% Rootsi kodanikest, et nende valimiste kõige olulisemaks teemaks on võitlus kliimamuutustega. 

Vastustest võiks ju ekslikult eeldada, et meil on keskkonnaga kõik hästi, aga isegi kõige leigem eestlane peaks mõistma, et planeet Maa on terviklik süsteem ja pole vahet, kas hoida kraadiklaasi vasaku või parema kaenla all, on kehatemperatuur mõlema all täpselt sama.

Seni kõige ulatuslikum ülevaade looduse kiirest hävimisest koondab endas globaalsete kliimamuutuste, liigilise mitmekesisuse ja inimkonna heaolu vahelisi vastastikkuseid mõjusid. Selle järeldused ning sõnum poliitikutele ja üldsusele on selged – inimkonna ellujäämine on planeedi elutagamissüsteemide hävingu ulatuse tagajärjel kriitilises ohus! 

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika vanemteadur Aveliina Helm kirjutab oma facebooki lehel, et kui asetada kõrvuti eile ilmunud aruanne looduse hävimisest ning IPCC aruanne kliimakriisist, on pilt meie ees seisvatest ohtudest ja võimalustest selge ning et see ei olegi looduskaitseprobleem. 

Helm toob välja, et meie elukeskkonna murenemise põhjused ja tagajärjed on sotsiaalsed ja majanduslikud: "ebavõrdsus, mis teeb vähesed jõukaks ja kogu inimkonna lõputult vaesemaks, hoolimatu ressursiammutamine ja raiskamine, mis võtab meilt endilt ja meie lastelt tuleviku. Ausam, õiglasem ja jätkusuutlikum ressursikasutus, globaalne jätkusuutlik majandus, kogukondade side end ümbritsevate maastikega, agroökoloogilised rakendused põllumajanduses, raiskamise lõpetamine - need hoovad on olemas, tahe neid rakendada peab tulema meilt kõigilt ja jõudma tegudesse" ütleb Helm väga tabavalt. 

Möödapääsmatus loob tahet

Eesti rahvarohkeima omavalitsuse esimese rohelise abilinnapea kogemusest saan kinnitada, et kui kõvasti tahta saab kindla visiooniga juht vajalike muudatuste elluviimisega  kaasmõtlejatest toetava tiimi abil hakkama küll. Meie valitsusliikmetel ei peaks tahtest puudu jääma, sest eesmärgiks on mitte vähem kui terve riigi funktsioneerimiseks vajalike eelduste säilitamine.

Loodetavasti loob kogu planeedi elanikkonna tulevikule karmi hinnagu andnud teaduslik raport soodsa pinnase ka meie inimeste keskkonnateadlikkuse kasvule ja rahvaesindajad saavad oma valijatelt vastava poliitilise tellimuse sisuliseks tegutsemiseks keskkonnapoliitikast sõltuvate otsuste langetamiseks juba üsna pea. 

IPBSi raportis toodud stsenaariumi kõige paremini mõistvad Rohelised, kes muuhulgas toetasid parlamendi erakondi eelmisetel riigikogu valimistel enam kui 60 000 euroga, paluvad valitsusjuhilt Jüri Rataselt otsutavat tegutsemist riigi poliitika senise kursi muutmisel säilenõtke tuleviku suunas. Erakordselt operatiivset reageerimist ootame kõigilt ministritelt, kes vastutavad riiklikult oluliste valdkondade eest, mida looduse hävimise süvenedes globaalsed kriisid aina tugevamalt ähvardavad ja meie riigi julgeolukut igakülgselt ohtu seavad.