Putin on korduvalt näidanud, et ta ei hooli rahvusvahelisest õigusest ega naabrite omariiklusest ning tõestanud, et ta pole muud kui kurjategija. Kogu maailma ja Euroopa kahjuks on ta seda ühe suure riigi eesotsas.
Venemaa relvavägede rünnakute all on tsiviilelanikud, koolid, lasteaiad, haiglad ja tulistatakse isegi kiirabiekipaaže. Putin on Ukrainas korraldatud veresaunas tapnud sadu lapsi ja täiskasvanuid. Naised sünnitavad keldrites hoides kalašnikovi haardeulatuses. RahvaVanaemad ja vanaisad valmistavad molotovi kokteile, et kaitsta enda ja oma laste ning lastelaste kodu vaenlase eest.
Sajad tuhanded inimesed on lahkunud oma kodudest ja otsivad turvalisemat paika, mehed on pidanud jätma oma pered, et võidelda oma riigi vabaduse ja tuleviku eest. Tuleviku, mida Putin ukrainlastelt röövida üritab. Ta teeb seda, sest varem on tal see õnnestunud. Nüüd ei tohi me lasta sel juhtuda. Kremlile ei tohi loovutada mitte ühtki millimeetrit Ukrainast. Peame selleks tegema kõik, mis on meie võimuses, sest kui Putinit nüüd ei peatata, saab tema rüüsteretk jõudu juurde. Venemaa naaberriigid on seda koguaeg teadnud ja rääkinud, aga nüüd on ka ülejäänud maailm unest ärkamas ja agressorile vastu astumas.
Lootus võidab
Kui Putin lootis Ukrainast üle sõites Euroopat nõrgestada ja lääne riikide vahele kiilu lüüa, siis rahvusvaheline kogukond on sellest hoopis tugevamaks saanud. Sulgesime agressorile oma õhuruumi, järjest suletakse Venemaa propagandakanaleid, et Kreml ei saaks oma mürgiseid valesid levitada ja ühiste sanktsioonide tulemusel on Venemaa majandus juba löögi saanud. See tekitab ebamugavusi ka neile, kes tänu Putiniga sõbrustamisele oma sissetulekuid kasvatanud on. Koos paljude teistega hoian pöialt neile, kes oma heaolu ja tervisega riskides Putini agressiooni vastu Venemaal tänavatele tulnud. Loodan, et need vaprad hinged ei heitu ja jäävad meelt avaldama ja annavad hoogu Putini taganemisele. Sellest sõltub ka nende endi riigi saatus. Praegu veel teravamalt kui Alexei Navalnõi kampaaniate ajal. Kuidas oleks välja näinud eilne vastlapäev kui Venemaa presidendiks oleks Navalnõi? Või nädala eest tähistatud Eesti Vabariigi 104. sünnipäev? Kindlasti palju rõõmsamates meeleoludes.
Tuleb tänulik olla kõigile inimestele, kes moel või teisel Ukrainat võitluses aidanud on. Hoiame lootust. Jätkame vabaduse ja omariikluse kaitsjate toetamiseks teavitustöö ja annetuste tegemist, sütitame usku võitu kurjuse üle. Neil, kes võitlevad eesliinil, neil, kes on pidanud oma kodust lahkuma, need, kes ei saa lahkuda ja need kelle pereliikmeid ja lähedasi Putin on tapnud, vajavad seda. See aitab neil kauem vastu pidada. Moraalse ja humanitaarse abi kõrval vajab Ukraina ka relvi. Olles hingelt patsifist, olen siiski seda meelt, et Ukrainasse on vaja saata nii palju relvi kui kulub võõrvägede tagasi löömiseks. Siin ei ole enam muud teed. Putin valis sõja vaba maailma vastu. Putinile pole enam maailmas kohta.
Ukraina - piir vabaduse ja diktatuuri vahel
Euroopa parlamendi Ukrainale pühendatud kogunemisel kõneles otse sõjarindelt Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kelle viimaste päevade otsused ei tekita üheski euroopa väärtusi kandvas inimeses kõhklust, et Ukraina koht on vabade ja demokraatlike riikide hulgas.
ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitasid seda püüdlust ja võtsid Ukraina EL liikmesriigiks saamise taotluse vastu. Olen uhke Eesti üle. On hea tunne olla osa rahvast, mis esimeste hulgas Ukrainale oma abikäe ulatas. Riigist, mille juhid otsustasid kõhklematult toetada ülbitsevale Putinile vastuastumist ja saata Ukraina võitlejatele vajalike relvi. Kui päev peale sõja algust mõtlesin ja ka valjult ütlesin, et Euroopa Liit võiks anda Ukrainale lisatuge kandidaatriigi staatust pakkudes, siis juba kaks päeva hiljem kirjutasid Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Poola, Slovakkia ja Sloveenia presidendid alla avalikule kirjale, milles kutsusid Ukrainale EL-i kandidaatriigi staatust andma. Tõsi, enne Venemaa agressiooni poleks sellist aktsiooni toimunud, aga enam pole see tähtis - headel aegadel võivad ikka sõbrad iseenesest mõistetavad tunduda, aga rasketel hetkedel tulebki appi minna ning pakkuda kõike, mida anda on. Ukraina riigi vabadus on Euroopa teiste riikide südametunnistuse pant - kui siin, meie enda kodus, diktaatorit ja türanni taluda, siis sellele järgnev moraalne allakäik on Euroopa projekti lõpp. Ka meil Eestis on inimesi ja organisatsioone, kes Euroopa Liidu lagunemisele ning seepärast ka Putinile pöialt hoiavad - ärme lase neil dikteerida agendat. See ei ole sõnavabaduse piiramine vaid vabaduse hoidmine.
Võitlus rahu eest on ka võitlus kliima eest
Euroopa Komisjoni esinaine von der Leyen ütles tänasel Euroopa Parlamendi istungil, et kehtestatud sanktsioonidel on meilegi hind. Hind mida oleme valmis maksma, sest vabadus on hindamatu. Oleme valmis oma väärtuste eest võitlema. Kõik tänased investeeringud peavad tagama tulevikus meile suuremat sõltumatust. Eraldi tõi ta välja energiasõltumatuse, sest me ei saa enam Venemaa toormele loota.
Ainus võimalus on kiirendada üleminekut taastuvenergiale. Iga toodetud kilovatt-tund tuule, päikese ja vee energiat vähendab sõltuvust meiega diametraalselt erinevate väärtustega riigist. Investeeringud taastvuenergeetikasse on strateegilise investeeringud, sest Euroopa väiksem sõltuvus idanaabrist kahandab tema sõjakassat. Kusjuures, von der Leyen jättis taastuvate energiaallikate loetelust välja tuumaenergia, kuigi hiljuti jättis komisjon selle taastuvenergia taksonoomiasse sisse. Uue paradigma valguses, kus juba olemasolevad Ukraina tuumaobjektid on muutunud sõjatingimustes reaalseks ohuks elanike tervisele ja keskkonnale ning inimesed Eestiski varuvad apteekidest jooditablette, on mõistlik senised riskihinnangud üle vaadata.
Fakt on aga, et kliimamuutus pole nüüdseks juba tahaplaanile langenud koroonapandeemia tõttu pidurdunud. Vastupidi, värske IPCC raport väidab, et inimeste jaoks elamisväärne keskkond planeedil Maa on veelgi suuremas ohus kui ta oli eelmise raporti ajal. Võitluskaaslane, Eestimaa Looduse Fondi asejuht Siim Kuresoo kirjutas ühismeedias, et vaatas raporti materjale väga segaste tunnetega - maailmas, kus poleks käimas julma sõda, oleks teadlaste paneeli järjekordne hoiatus esiuudiseks. Kuresoo hinnangul joonistub nii raportist, kui ka sõjamöllust selgesti, et inimkonnal on tulevik vaid kaasava ja läbipaistva valitsemisega ja selle eest tuleb seista. Sanktsioonides Putini sõja vastu on tänaseks ühinenud enam kui kolmkümmend riiki. See jõud moodustab rohkem kui poole kogu maailma majandusest. Ilmselgelt tegi Putin Ukrainat rünnates mitu valearvestust, mille eest lunastust enam pole.