Lugesin huviga Tallinna Linnavolikogu esimehe Tiit Teriku vastulauset minu artiklile. Mul hakkas meie linnast tõsiselt kahju. Lootsin Tallinna linnaseaduste kõige tähtsamalt loojalt kuulda elonmuskilikult tulevikku vaatavaid ideid ja aruannet linnakodanikele TEHTUD töödest. Kahjuks saime kõik teada, et kuna Eestimaa Rohelistel pole mandaati, siis võib teha keskkonnavaenulikke tegusid, sest kahjuks pole võimu juures kedagi, kelle südameasjaks oleks keskkonnahoid ja kliima.
Mõningaid seiku, millel peatus Tiit Terik sooviks siinkohal siiski täpsustada, sest mulle ei meeldi kui ehitakse ennast võõraste sulgedega ja esitatakse kliimavaenulikku tegevust kliima päästmisena.
Needki vähesed konkreetsed asjad, mis linnas on ära tehtud ja millele Tallinna veel ametis olev volikogu juht rõhub, pole paradoksaalsel kombel mitte keskerakonna initsiatiiv, vaid on hoopis Roheliste algatused.
Allpool lükkan ümber kõik Teriku esitatud väited. Alustame algusest.
Esimese näitena juba toimivast lahendusest, mida volikogu esimees enda teenena paista laseb - ühekordsete plastnõude kasutamise keelust Tallinna avalikel üritustel, mis jõustus 2019. sügisest. See oli tõesti väga õige otsus, millega Tallinn riigi ees pika sammuga mööda astus. Kui see pole mitte keskerakondlikku linnavalitsuse idee, vaid Roheliste 2017. aasta KOV programmi Su linn vajab Sind lubadus, mille me linnavalitsuses olles ka ära tegime. Kui ideele poleks vastu puigeldud, oleks eelnõu jõustunud juba kuid varem. Kuna poliitika on teadagi kompromisside kunst, hakkas eelnõu kehtima hoopis oktoobrist. Mõni kuu siia sinna suurt plaani ei muuda ja hea et otsus lõpuks vastu sai võetud, tänan selle eest volikogu liikmeid, kes Roheliste eelnõu ei blokeerinud vaid hoopis toetasid. Muide lisaks lisaks ühekordsete plastnõude keelule viisime sama eelnõuga sisse ka avalikel üritustel jäätmete liigiti kogumise nõude.
Teise toimiva lahendusena esitleb Terik Tallinnas sõitvaid gaasibusse. Kahjuks pole need gaasibussid rohelised, sest kui rahvale kõik ausalt ära rääkida, siis need bussid sõidavad ju tegelikult mitte biogaasil vaid Venemaa fossiilsel gaasil. Kui bussid sõidaksid vesinikul, mis on toodetud päikese- ja tuuleenergiat kasutades, siis oleksid Tallinnas rohelised bussid. Tartus muuseses sõidab isesõitev vesinikubuss - esimene Eestis ja vist ka maailmas, aga see ju Tartu….
Rohelised tegid keskkonna jaoks 1,5 aastaga, rohkem kui Keskerakond 16 aastaga
Järgmisena süüdistab Terik mind isiklikult selles, et justkui polevat ma Tallinna strateegiliste dokumentidega tuttav. Kurb on tõdeda, et Tallinna volikogu juht pole linnas toimuvaga kursis ja ei tea, et säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava sai koostatud just Roheliste juhtimisel. Natuke ajaloost ka. Tallinn liitus linnapeade paktiga juba 2009 ja tulenevalt rahvusvahelistest kohustustest, mis Tallinn endale võttis, oleks kliimakava pidanud valmis olema juba väga ammu. Mina sain abilinnapeaks 2017. aasta hilissügisel ning alles peale seda, kui olime pidanud eelarve läbirääkimisi, eraldati vahendid säästva energiamajanduse ja kliima tegevuskava koostamiseks.
Miks oodati kliimakava koostamiseks roheliste tulekut, jäägu igaühe enda nuputada, kuid fakt on see, et Keskerakond on Tallinnas sisulist ainuvõimu omanud juba 16 aastat. Seega, kliimaprobleemide ennetamise ja lahendamisega oleks saanud tegevusi alustada juba palju, palju varem.
Kahjuks teame, et on toimunud vastupidine. Keskerakonna juhtimisel on Tallinnast saanud autostunud ja inimeste jaoks vaenuliku avaliku ruumiga linn. Need on faktid, mis kajastuvad isegi Eesti inimarenguaruandes.
Muide, Tallinna Energiaagentuuril, mis vastutas kliimamuutustega kohanemise kava koostamise eest, oli minu ametisse asumisel veel vaevu hing sees. Linnavalitsusse tulles korraldasime Rohelistega Tallinna Energiaagentuuri ümber ja sellest sai Eesti juhtivaid kliimaga tegelevaid keskusi, mis ühendas nii linnaametnikke, eksperte, ministeeriume ja ülikoole.
Minule teadaolevatel andmetel on Tallinna Energiaagentuur, mille pädevuses oli kliimastrateegia koostamine, tänaseks linnavalitsuse poolt kahjuks lammutatud.
Järgmisena võtab Terik au Keskerakonnale Harku metsa kaitseala loomise eest, kuigi just Roheliste eestvedamisel ja peale pikalt kestnud veenmist algatati Harku metsa kohaliku kaitse alla võtmise menetlus 2019. aastal.
Mis aga puudutab mainitud arendustegevust parkides, siis näiteks Männipargis pesitsusrahu ajal toimunud täies elujõus mändide raie, pole ühegi strateegia järgi ei keskkonnale kasulik, ega ka kliimaneutraalne tegevus. Rääkigu rohepesijad nii kaunilt kui tahes.
Kuid tõele au andes on Tallinn tõepoolest hakanud looma erinevaid strateegiaid ja kliimakavasid. Kahjuks aga on need, kas täiesti ambitsioonitud, nagu seda on “Kliimaneutraalne Tallinn” või teostatakse neid teosammul, nagu jalgrattastrateegiaga läinud on.
Näiteks Tallinna kliimakava, mis oli algselt planeeritud ambitsioonika, linnajuhtimist kujundava strateegilise dokumendina, sai peale Tallinna Energiaagentuuri lõhkumist, lihtsalt ilusate piltidega muinasjuturaamatuks, kus pole isegi mõõdetavate indikaatorite ja tähtaegadega tegevuskava ning paradoksaalsel kombel, mõjub autostumisele hoogu andvalt, mitte piiravalt. Lisaks on kliimakavast puudu lihtsaim ja odavaim meede Tallinna süsiniku jalajälje vähendamiseks läbi linnale kuuluvate asutuste hoonetele päikeseparkide rajamisega. Rohelistena võitlesime päikeseparkide rajamiseks linnaeelarvess 3 miljonit eurot, mis sellest rahast saanud on?
Lihtne näide - Tallinn soovib saavutada kliimaneutraalsuse aastaks 2050, Helsingi aastaks 2035 ja Stockholm kliimapositiivseks aastaks 2040.
Hea on lugeda, et alates järgmisest aastast jälgib linn kõikide investeeringute hindamisel kooskõla kliimakava eesmärkidega. Samas on see kummaline, sest arusaam kliimaneutraalsuse saavutamise vajadusest (mida varem seda parem) Tallinnas, Eestis, Euroopas, maailmas on olnud juba pikka aega.
Miks pealinn, mis peaks olema teistele Eesti linnadele eeskujuks ja kus juba 16 aastat on valitsenud sama partei, mis on taganud sisulise piiramatu tegevusvabaduse, alustab alles järgmisel aastal kliimakava eesmärkidega kooskõlalist tegevust. Kas see tegelikult ei kurvasta?
Tiit Terik küsib, miks ma abilinnapeana ei lahendanud sõrmenipsuga kõiki vajakajäämisi. Väidan, et kui aastakümneid oli liigutud vales suunas, siis alates sellest hetkest kui Rohelised said ühe abilinnapea koha, algas suunamuutus. Lasteaedadesse hakkas jõudma mahetoit, Tallinn alustas päikesepaneelide paigaldamise projektidega, Energieagentur sai jalad alla jne. Nüüd pole meid enam linnavalitsuses - mahetoidu projekt peatati, sajast linnale kuuluvast hoonest, mille katustel peaks praegu toimuma rohelise elektri tootmine, on päikesepargid rajatud vaid kahele hoonele, kliimakava ambitsioon viidi miinimumi ning linnakodanike kaasamine on taas vaid ilus unistus.
Paari asja eest soovin tegelikult keskerakonda ka tänada
Kahjuks polnud botaanikaaia arendamine Varem Tallinna linna prioriteetide hulgas, mistõttu oli asutuse seis ajal, kui minust abilinnapea sai, üsna kehv. Eelarve läbirääkimistel võitlesime investeeringute eest, millega korrastada palmimaja ja ehitada töötajatele abihoone ning et kõrgharitud professionaalid saaksid enda töö eest väärilist palka. Oleme me väga tänulikud, et väljavõideldud investeeringut ei tühistatud.
Teine asi, mille eest tänulik olla on Roheliste algatatud kogukonnaaedade projekt. Meil on hea meel, et Keskerakond on mõistnud selle projekti vajalikkust ja pole kätt ette pannud. Kahju on vaid murtud lubadusest säilitada rohealana Superministeeriumi tagune lastestaadion, kus meil õnnestus realiseerida 2016. aastast pärit unistus kogukonnaiast, mille asemele lubas Keskerakond kahjuks USA saatkonna hoone rajada, mis tähendab, et roheala hävib, ala piiratakse turvataraga ja inimesed tõrjutakse taas eemale.
Ja lõpetuseks veidike klassikat. Öelda, et tegelikult pole kliimaneutraalsus aastaks 2050 piisavalt ambitsioonikas ja Tallinn peaks end kiiremini liigutama on absoluutselt õige, seda tõdesid Rohelised Tallinna linnavalitsusele saadetud ettepanekuga juba kevadel. Selles valguses on lisakraanide paigutamine linnaruumi muidugi äärmiselt tänuväärne, kuid kliimakriisis ellujäämiseks on sellest paraku vähe kasu ja uue põlevkiviõlitehase rajamist pooldava erakonna jutt ei ole rohepöörde kontekstis usaldusväärne. Aga hea mees, kes lubabki - või on parem naine, kes tegutseb?
Ratturi kolmapäev
Igal kolmapäeval, iga ilmaga. Kell 17:00 Vabaduse väljakul!