Kui valitsus läheb kaasa fossiilenergia ettevõtjate retoorikaga, et kliimakava muudab elu väikese sissetulekutega inimeste jaoks raskemaks, siis on see märk, et osa kliimakavast ei kavatseta täita.
Kuigi keskkonnaorganisatsioonid ei ole veendunud, et kliimapaketist piisab, siis alguseks piisab sellest küll. Loomulikult on vaja ajas ambitsiooni tõsta, aga vahepeal on vaja ka midagi ära teha. Tegutsema peab juba täna ja ei saa ainult selle üle arutama jääda, et mis on piisav ja mis mitte.
Iga ELi liikmesriik peab võtma vastutuse rohelise kokkuleppe õnnestumise eest. Nii ka Eesti.
Nüüd peab Eesti lisaks sõnadele ka reaalseid pingutusi tegema selleks, et jõuda Euroopa ambitsioonidele järele ja neist mööduda. Tasuta saastamine peab lõppema!
Heitmekaubanduse laiendamine on õige samm ja sellega tuleb tegeleda, et Eesti majandus sellest ikka võidaks mitte ei kaotaks, aga öelda, et nüüd on Eesti majandusel lõpp, ei ole ka õige.
13. augustil 2007 kutsusid rohelised kokku riigikogu erakorralise istungi ja nõudsid PÕXIT-i arutelu. Teised parteid vastasid siis kahjuks, et liiga vara veel ja peab veel mõtlema.
Nüüd on aga toimumas sunniviisiline PÕXIT, mis on palju keerulisem, nii töötajatele kui ettevõtjatele. Ärme korda samu vigu ja võtame lahenduste pakkumises proaktiivse rolli.
Eesti valitsus peab hoolitsema, et kliimakava eesmärgid oleksid ellu viidud terviklikult, sealhulgas pööratud suurendatud tähelepanu vähekindlustatud leibkondade toimetuleku parandamisele. Põhjus, miks kliimakava ka sotsiaalseks kliimakavaks kutsutakse, on see, et lisaks kliimamuutuse vastu võitlemisele peaks see vähendama ka vaesust ja vaesusriski.
Kui valitsus läheb kaasa fossiilenergia ettevõtjate retoorikaga, et kliimakava muudab elu väikese sissetulekutega inimeste jaoks raskemaks, siis on see märk sellest, et seda osa kliimakavast ei kavatseta täita. Iga meede peab toetama vaesuse vähenemist. Vastasel juhul minnakse kava mõttega vastuollu.
Olla kliimamuutuse vastase võitluse esirinnas avab tohutult palju võimalusi, millest järele sörkijad peavad ainult unistama.
Eesti on seadnud endale teistest Euroopa riikidest ambitsioonikamad eesmärgid, aga nüüd oleks vaja nende järgi ka tegutseda.
Selleks, et kliimamuutuse vastane võitlus oleks edukas, tuleb üheselt hukka mõista EKRE esimehe suguste kliimaeitajate retoorika sellest, kuidas mitte midagi ei saa teha ja mitte midagi ei tule teha, sest sellest ei sõltu mitte ainult meie riigi ja rahva kestmine, vaid ka Euroopa ja kogu planeedi tulevik.
Ohumärgina valitsuse kavatsuste suhtes on minister Jaak Aabi ERR-i "Päevakajas" öeldu, et ta pole kliimapaketiga veel tuttav ja et ainuüksi esmaseks analüüsiks kulub omajagu aega. Seda on veider kuulda valitsusliikmelt, kelle erakonnakaaslane Kadri Simson on Euroopa Komisjoni energeetikavolinik ja kes oli kava koostamise juures üheks võtmeisikuks ning ei esitanud kavale ühtegi vastuväidet.
Asi on tõsine ja lihtsalt silmade kinni pigistamine ei aita. Valitsuse ülesanne on öelda selgelt ja kiiresti välja suund, kuhu me üheskoos liikuma hakkame, et ka ettevõtjatel oleks piisav aeg kohanemiseks oma ärimudeli revideerimiseks. Ignorantsus ja venitamine on hetkel meie suurimad vaenlased.