Tänasest kuristikust väljapääsemiseks ei piisa enam mitte ühestki erakonnast eraldiseisvalt. Peame kõik olema avatumad ja Eesti edu nimel oma supervõimeid rakendama.
Kui Rohelised 2007. aastal tõstatasid riigikogus Eesti energiamajanduse jätkusuutmatusele viidates küsimuse taastuvallikatele üleminekust, naerdi tollased rohelised parlamendi liikmed lihtsalt välja.
13. augustil 2007 kutsusid Eestimaa Rohelised kokku riigikogu erakorralise istungi ja nõudsid energiasektori reformimise arutelu. Toona tembeldati see teiste erakondade poolt ebaoluliseks. Nii nagu on olnud ka mitmete teiste Roheliste tõstatatud teemadega. Meid on nimetatud majandusest mitte mõhkugi jagavateks lillelasteks, kelle peamine mure olevat kanepi kättesaadavus. Roheliste ettenägelikkus on aga osutunud hämmastavaks. Nagu ütles kolmapäevases Pealtnägijas külalissaatejuhina väga edukalt üles astunud president Kersti Kaljulaid, pole täna Eesti majandusele olulisemat küsimust, kui see, kuidas asendada põlevkivienergeetika taastuvenergiaga.
Täna, kui inimeste elektri-, kütte- ja gaasiarved on kiirelt kasvanud mitmekordseks, kui energiahinna tõus hakkab õige pea kajastuma ka teiste kaupade ja teenuste hinnas ning ettevõtjad on raske valiku ees, kas sulgeda oma tootmised ja koondada töötajad, saab iga mõtlev inimene aru, et energia ongi majandus. Energiamajanduse jätkusuutlikkuse tagamise vajadusele on rohelised sihikindlalt juba 15 aastat poliitikute ja avalikkuse tähelepanu juhtinud.
Kuid kahjuks on need teemad pälvimas laiemat tähelepanu alles nüüd, kui hinnatõus paljudel justkui ootamatult jalad alt lööb.
Nagu ka Pealtnägija debütant Kaljulaid tabavalt märkis, pole tänane olukord tekkinud ootamatult ja oli seega prognoositav. Kuid Eesti valitsuste poliitikud on kõik need 15 aastat otsustanud energiatootmise kaasajastamise asemel põlevkivielektrile alternatiive mitte arendada.
Vähe sellest, et valitsuse otsusel ja riigikogu heakskiidul hoiti Eesti riiklikku energiasektorit ja seeläbi ka kogu majandust enam kui 100 aastat tagasi väljatöötatud tehnoloogia pantvangis, pole lastud taastuvenergeetikaga Eestis tegeleda ka eraettevõtetel. Nende tegevust pärsiti seadusandlikul tasandilt ausa konkurentsi takistamisega põlevkivitootjatele suuri maksusoodustusi tehes, saastetasudest vabastamisega, erinevatel võimalikel viisidel planeeringuprotsesse venitades ja keelates väiketootjatel elektrit võrku müüa. Ka taastuvenergiatasude kajastamine elektriarvetel on teeninud negatiivse turunduse eesmärke.
Markantsemad lood ettevõtluse pidurdamisest on jõudnud ka meediasse. Aga Nelja Energia ja Sõnajalgade tuulikuparkide saagad pole ainsad, mille pärast võimekad inimesed on pidanud taastuvenergia mõttes kodumaa tolmu jalge alt pühkima ja oma kaasaegsed tootmised mõnda sõbralikumasse riiki kolima.
President tõdes, et oleme põlevkivisõltuvusest vabanemiseks parima aja mööda lasknud, kuid nüüd peame kiirelt järgi võtma ja tegemata töö ära tegema. Selleks peame püstitama tuulikuid nii maismaale kui merele, renoveerima elamufondi ja varustama elamute katused päikesepaneelidega, liitma salvestusvõimsusi, arendama Eesti ühistranspordi võrgustiku kasutussõbralikuks ning stimuleerima innovatsiooni ja teadustegevust neid senisest jõudsamalt toetades.
Kuid lisaks sammudele, mida peame tegema juba täna, et tulevikus kergem oleks, vajab lahendust ka raskustesse sattunud inimeste elektriarvete tasumine. Kahetsusväärsel kombel pole tsentristlik valitsuskoalitsioon suutnud meetmetes senimaani kokku leppida. Peab tunnistama, et kuigi meetmemõtteid tulistatakse nii paremalt kui pahemalt, ei omaks kummagi pakutud lahendused vajalikku mõju. Reformierakonna mõte toetusest, mis sunnib inimesi tõestama, et nad on vaesed -inimestele, kes palgatakse sellele vastu vaidlema - on ebaõiglane ja raha raiskav mõttetus ning Keskerakonna käibemaksu alandamise nõue on ebaloogiline, mis premeerib suuremat tarbimist, aga mõjub seejuures riigieelarvele ikka negatiivselt… Roheliste nõu haava lappimiseks oleks norrakatelt eeskuju võtmine ja teatud hinnast alates (Norras 70€/MWh) kompenseerida eratarbijale 50% hinnavahest. Sama lihtne teostada kui võrgutasudest poole maha lahutamine ja säilib ka riigi motivatsioon elektrienergia tootmise soodustamiseks näiteks detailplaneeringute kiirema menetlemise läbi. Ja neli külmkappi ei ole inimõigus, kui kliima on +2 kraadi teekonnal…
Tunnistame vigu, hoiame kokku
Paradoksaalsel kombel on antud olukorra tekkimises süüdi ka Rohelised. Kitsamalt need rohelise erakonna liikmed, kes organisatsiooni kümme aastat tagasi lõhki kiskusid. Ühtne, rohelise maailmavaate eest seisev parlamentaarne jõud on ainus, mis oleks meid tänasest olukorrast suutnud päästa. Praegu valitsuses olevad erakonnad, aga ka teised, opositsiooniparteid, on lihtsalt Euroopa Liidu poolt dikteeritavate juhiste meelevallas ja meie rahvas ei suuda sellist olukorda aktsepteerida. Jah, Rohelised on targutanud oma sünnist saati, aga asja pärast. See, mis praegu toimub, on ainult sissejuhatus sellele, mis juhtub siis, kui kliimamuutuse mõjusid ka edaspidi tõsiselt ei võeta. Jah, me võime loobuda kõikidest rahvusvahelistest kokkulepetest ja sülitada süsinikkvootidele ning ühisturule, kuid üks, mida me ei saa teha, on sellelt planeedilt ärakolimine. See lihtsalt pole veel võimalik. Kodukamara kaasavedamine ei saa olema võimalik mitte iialgi ja selle säilimise eest tasub võidelda ja peab võitlema.
Kestmiseks peame riigi ja rahvana olema palju ambitsioonikamad
Tänasest kuristikust väljapääsemiseks ei piisa enam mitte ühestki erakonnast eraldiseisvalt. Oma panuse peavad andma kõik. Seniste eksimuste tunnistamine aitaks rahvale anda tagasi usu muutuste võimalikkusest. Sealt saaks koos edasi minna.
Ükski erakond pole ideaalne, aga kõigil on omad tugevused. Reformierakonnal hea organiseerimisvõimekus, Keskerakonnal oskus koondada erineva taustaga inimesi, sotsidel sidemed haritlasrahvaga, Isamaal ajaloolise mälu hoidmine, EKREl oskus rääkida inimestele arusaadavas keeles ja Eesti 200l võime kaasata ettevõtjaid.
Roheliste tugevuseks on nooruslik julgus ja teadmistepõhisus. Ka endine peaminister ja kliimateadlane Andres Tarand on hiljuti Riigikogu kirjutistes soovitanud Riigikogul võtta suurem roll rohepöörde läbiviimisel, sest ainult nii võib sellest saada Eesti ja eestlaste jaoks iseseisvuse taastamisega sarnane edulugu.
Me ei pea olema parimad sõbrad ja jõuluõhtul koos praekapsast sööma, aga ühtsuses peitub jõud. Kliimamuutus on läbi aegade meie kõigi suurim ühine vaenlane, mille pidurdamiseks on õlg õla kõrval tegutsemise jõudu tarvis.
Peame kõik olema avatumad ja Eesti edu nimel oma supervõimeid rakendama.