Jõulude ajal jõudis ajakirjanik Martin Laine Twitteri kaudu inimesteni häiriv foto lapse seksuaalses ahvatlemises süüdimõistetud Peeter Helmest ja tema autogrammi ootavast Ülle Madisest.
See on kõigest üks pilt seeriast, mille fotograaf on Peeter Helme raamatu esitlusest üles võtnud. Pildialbumist nähtub, et kohale tulnute hulgas on mitmeid avalikkusele tuttavaid nägusid. Lisaks esimese hooga silma jäänud Ülle Madisele leiab veel teisigi, keda eestlased läbi ajakirjanduse või kultuuriringkondade kaudu tunnevad.
Osad neist on isegi otsapidi poliitikasse jõudnud. Viimastel kohalikel valimistel Eesti 200 kandidaadid Marek Reinaas ja Juku Kalle Raid, Kivisildnikuna tuntud Sven Sildnik ja sotside liige Andrei Hvostov. Viimane pole üritusel mitte ainult külalise, vaid koguni õhtujuhina, kes istub poodiumil kõrvuti õhtu staari, alles hiljuti lapseealise seksuaalses ahvatlemises süüdi mõistetud Peeter Helmega.
Vaatepilt paneb kulmu kergitama, aga optimistina eeldan esimese hooga, et tegu on üritusega, mis toimus enne Helmet pedofiilias süüdimõistvat kohtuotsust. Fotod tunduvad olema kunagi varem tehtud kuna täna kehtib Eesti avalikes siseruumides maski kandmise kohustus, aga mitte ükski seltskonnas viibinud inimene maski ei kanna. Ainuüksi tänast koroona olukorda ja kiiremini levivat omikroni tüve arvestades, oleks selline käitumine pehmelt öeldes vastutustundetu ja veelgi uskumatum oleks mh ka lasteombudsmani rolli täitva õiguskantsleri ja teiste avaliku elu tegelaste lastevastases kuriteos süüdimõistetu vaheline joviaalne muljetamine.
Kuid ei, lähemal uurimisel siiski selgub, et seltskond kogunes Vabaduse väljaku serva Kuku klubisse alles nädal tagasi - samal päeval, kui Riigikogu Ülle Madise teiseks ametiajaks kinnitas.
Miks Eesti vabariigi õiguskantsler ja lasteombutsman süüdimõitsetud pedofiili autogrammi soovib? Asjaolusid selgitama asunutele vastas õiguskantsler õigustaval toonil hoopis ise vastu küsides: “Kas teie teada heideti Peeter Helmele ette enamat kui täiskasvanute saidil jälkide mõtete avaldamist?” Hämmastaval kombel nimetab õiguskantsler Helme kohtus tõendatud käitumist pehmedavalt “mõtteavalduseks”.
Selline reaktsioon paneb aga veelgi enam imestama. Miks kasutab õiguskantsler ja laste õiguste ombudsman lastevastast kuritegu pisendavat kõnepruuki? Peeter Helme saatis mitme kuu vältel alaealisena esinenud politseiagendile privaatsõnumeid (avaldatud katked muutmata kujul), mille sisuks oli valdavas osas tungiv soov lapsega vahekorda astuda.
Neis vestlustes tunnistas Helme korduvalt alla kümneaastase lapsega vahekorras olemist ja normaliseeris sama tegevust ka viieaastase lapse suhtes, nagu polekski tegu kuriteoga. Kohus mõistis Helme süüdi lapseealise seksuaalses ahvatlemises ning leidis, et kuritegu jäi Helme poolt lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel.
Kui õiguskantsler tuleb süüdimõistetud pedofiili kuriteo pisendamiseks välja vabandusega, et too oli olnud purjus, on midagi väga valesti. Kohtumenetluses pole alkoholijoovet kordagi asjaoluna arutatud. Võib olla tõesti teab Madise rohkem ja Helme oligi mitme kuu vältel, kui ta hälbelist veebivestlus pidas, kogu aja purjus? See on väheusutav ning pealegi poleks purjus oleks kergendav asjaolu. Seda peaks õiguskantsler ju ometi teadma.
Eksimuse tunnistamise ja vabandamise asemel jätkab õiguskantsler aga õli tulle valamist ja annab avalikult teada, et tema huvi kirjanduse vastu kaalus üles vastumeelsuse Peeter Helme kuriteo suhtes.
Kas õiguskantsleril pole häbi otsa vaadata laste ja noorte õiguste osakonna personalile, kes juba enam kui kümme aastat on valitsusel ja lastekaitseametnikel aidanud laste heaolu puudutavaid otsuseid teha ja poliitikat kujundada?
Õiguskantsler pole ainuisikuliselt lasteombudsmani institutsioon, vaid figuur võrgustiku eesotsas. Kes nagu paraku selgunud on, seadis oma isikliku huvi egoistlikult laste kaitsega tegelevate inimeste mainest ja lastevastaste seksuaalkuridegude ohvrite huvidest kõrgemale.
Omaette kõnekas fakt on see, et lapseealise seksuaalses ahvatlemises süüdimõistetu kannab vaid tingimisi karistust ning võib karistuse kandimise ajal raamatuesitlusi korraldada.
Eesti on pedofiilide paradiis
Igal aastal avastatakse võikaid lugusid laste väärkohtlemisest, kuid need on vaid jäämäe tipp. Politsei lastekaitse grupi juhi Reimo Raiveti sõnul on iga aasta menetluses ligi 500 laste seksuaalse väärkasutamise juhtumit ning see olevat vaid 10% kõigist sellistest kuritegudest! Mis tähendab, et 90% seksuaalselt väärkoheldud lapsi ei saa isegi abi ja kurjategijad jäävad karistuseta järgmisi ohvreid kuritarvitama.
Meil juhtub liigagi tihti, et lapsi lihtsalt ei usuta või asutakse lausa pedofiilide kaitsele. Näiteks nagu oli eelmisel aastal "Pealtnägijas" avaldatud loos, kus isa vägistas oma 7-aastast last ja ema lapse räägitut ei uskunud või Ihaste ratsakooli pedofiilist treeneri Marko Villemsoni kuritegude puhul.
Poliitilise tahte puudumisel on siiani veninud lastevastaseid seksuaalkuritegusid tõkestava seaduse karmistamine, mille Rohelised tõstatasid juba 2010 aastal. Nüüd lõpuks jõudsid ka teised parteid üksmeelele, et täiskasvanutel ikka ei sobi lastega seksida ja seksuaalse enesemääramise eapiir peaks järgmisel aasta juunist tõusma 16 eluaastale.
Kuid seni kuni seadused lubavad täiskasvanutel olla seksuaalsuhetes 14 aastastega, seni kuni laste vägistajatele ja pilastajatele määratakse naeruväärselt leebeid karistusi ja kõrgeimad riigiametnikud probleemi pisendavad, on Eestit jätkuvalt pedofiilide paradiis.
Masendava statistika taustal on võimatu mõista, miks Eesti Vabariigi õiguskantsler oma kirjandushuvi õigustades süüdimõistetud kurjategija käitumist legitimiseerib. Lugemishimu rahuldamiseks piisanuks ju raamatu soetamisest.
Lugu ilmus Eesti Päevalehe rubriigis Poliitkolumnist 25.12.2021, 10:02
Õiguskantsler pole tänase seisuga avalikult vabandanud.