Helme poliitkolumnistis leidub mõndagi, millega nõustuda. Raske on vaielda kriitikaga, et vastloodud liit on korruptiivse tausta tõttu kõike muud kui euroopalik ja ei kuulu oma olemuselt põhjamaise poliitkultuuri hulka.
Kuid kui korruptsiooni hukkamõist välja arvata, läheb lugu edasi ekre kombe kohaselt fanaatikute õrnu nupukesi vajutades ja rohkelt jama ajades. Samas ei tasuks Helmel endalgi korruptsiooni teemal suud nii aplalt täis võtta, kui oma pereliikme nõunik korruptsiooniasjasse segatuna vahi all on.
Mõtteu hirmutunde kütmine
Moonika Helme väide valitsuse plaanist kõikvõimalikud kooseluvormid traditsioonilise abieluga võrdsustada ei vasta tõele. Mõlemad koalitsioonipooled on oma konservatiivsetele valijatele seda juba korduvalt ületoonitanud ja see on ka mustvalgel kirjas nende ühisleppes.
Seega keski ja refi süüdistamine ultraeuroliberalismis on absurdne. Need parteid on liberalismist sama kaugel kui ekre teaduspõhisest kliimapoliitikast ja võimalus, et vähemused saavad ülejäänutega võrdsed või vähemalt võrdsemad õigused, jääb ootama aega, kui rahvas Rohelised riigikokku hääletab.
Vale on ka see, et ekre on oma lubadusi hoidnud. Helena ja Karini abiellumise takistamine ei loe, sest see ei muuda Raplamaal elava Ennu elu reaalselt mitte kuidagi paremaks. Kuigi Ennule võis korra nii tunduda, ei rikastaks see tema toidulauda, ei asendaks suust puuduolevaid hambaid ega paneks tema kodu juurde ka bussi käima.
Need sisulist pingutust nõudvad ja paljud teised suure suuga antud lubadused jäid Helmedel siiski täitmata. Õigupoolest polnud neist peale valitsusse saamist enam juttugi. Selle asemel pakkus EKRE päevast päeva maksumaksja raha eest korraldatavat klounaadi.
Hea mees kes lubabki
Kuigi valijatele üritati vastupidist muljet jätta, visati Rail Balticu planeergingu tühistamine esimese asjana üle parda, kui keskiga liitu mindi ja tegelikult käis Martin Helme ise Brüsselis korruptsioonihaisusele raudteele ja selle asjapulkadele raha juurde lunimas.
Nüüd on Martini enda nõunik, EKRE liige Kersti Kracht vahi all ja politsei uurib tema puutumust Hillar Tederi tehingutega. Loodetavasti on EKRE määratud peaprokurörist Parmasest kasu ja õige pea selguvad Porto Franco skeemi asjaolud ning ehk seegi, mis põhjusel Rail Balticu tramm just Porto Francot teenindama planeeriti.
Eraldi huvitav on aga asjaolu, et uue valitsuse siseminister on just prokuratuurilt kahtlustuse saanud ja eelmisest süüdimõistmisest veel katseajalgi oleva partei esindaja. Kui aga peaks juhtuma, et Keskerakond mõistetakse kohtus jälle süüdi, näeb seadus ette võimaluse erakonna tegevus kohtuotsusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudmisel sundlõpetada. Ei saa ju välistada, et Eestis leiduks kohtunik, kes sellise otsuse teha julgeks, aga vaieldamatult paneks see Kristian Jaani Keskerakonna saadiku ja siseministrina üsnagi intrigeerivasse olukorda.
Nii paljude naiste jõudmine Eesti Vabariigi valitsusse on läbimurre, mille eest peame tänama EKRE ohjeldamatut igatsust pimeda keskaja järele. Kahjuks jääb suhtekorraldusest hoolimata naistevõimu algust tähistavale valitsusliidule tume korruptsioonivari. See kaob Eesti poliitikast päeval, kui langevad etableerunud parteid ja värskete vaadetega liidrid asuvad tuulutama karjääripoliikutele armsaks saanud umbseid võimukoridore.