On juba koomiliseks muutumas, millise tuima demagoogiaga keskkonna saastamist õigustada püütakse. Nimelt ilmus ERRis eelmisel reedel lugu sellest, kuidas maksumaksja rahakotil parasiteeriv põlevkivitööstus üleolevalt teadusele sülitab ja meie tuleviku veega alla laseb („Energiahiiud Euroopa Komisjoni ettepanekust: fossiilsetest kütustest täielikult loobuma ei peaks“, ERR 7.12.2018).
Konkreetse kirjatüki puhul on veider, et samuti maksumaksja ülalpeetav Rahvusringhääling, mis rahva informeerimiseks loodud, valeinfot jagades oma omanikku eksitab. Nimelt on avaldatud otsene valeväide: “Eesti on juba jupp aega lähtunud eesmärgist vähendada fossiilsete kütuste kasutusmäära, millega seoses on riik tõstnud ettevõtete jaoks ka põlevkivi kasutustasu”. Meenuvad kurikuulsad Monsanto paberid, kus samuti mürgitöösturid avalikkusele hämasid, kasutades selleks turundajaid ja manipuleerides meediaga.
Rahva eest varjatud faktid
Põlevkivi kaevandamine tehti toonaste parlamendierakondade: sotside, refide, keskide ja IRLi poolt 2015. aastal algatatud eelnõuga 43 SE odavamaks, mitte vastupidi. Otse öeldes: riik pole lähtunud eesmärgist vähendada fossiilkütuste tarbimise määra. Loetud kuud peale Pariisi kliimakonverentsi sündis erakordsest erakondadeülesest üksmeelest Vabariigi Valitsuse kliimavaenulik otsus: põlevkivi kaevandamisõigustasu langetati eelnõuga endiselt 1,58 eurolt tonni eest 0,29 eurole, millega hakati edaspidi tagama vaid kohalikele omavalitsustele ette nähtud keskkonnakompensatsioon ning sektori panus riigieelarvesse ja KIK-i keskkonnaprogrammi kadus. Lisaks kaotati Kirde-Eesti tööstuslinnades inimeste tervise kaitseks välisõhu saastamise tasudele kehtestatud koefitsient 1,5, mille eesmärk oli suunata ettevõtteid sealset suurt saastekoormust vähendama.
Kaevandustest väljapumbatava vee tasumäär langetati 53,25 eurolt tuhande kuupmeetri eest 33,87 eurole. Karjääridest väljapumbatava vee tasumäär langetati 19,09 eurolt tuhande kuupmeetri eest 12,14 eurole. Põlevkivi aheraine tasumäär langetati 1,31 eurolt tonni eest 0,77 eurole. Põlevkivi poolkoksi ja põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamise tasumäär langetati 2,98 eurolt tonni eest 1 eurole. See kõik toimus end "keskkonnasõbra" tiitliga ehtiva keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra eestvedamisel.
Põlevkivitööstuse hävituslik ahnus põrkub reaalsusega
Kui eelnõu 43 SE menetlemise ajal räägiti põlevkivi tasude ajutisest langetamisest, siis aastate möödudes leidis kinnitust ettenägeliku rohelise seltskonna kartus, et ajutisest saab püsiv. Selle sammuga näitas toonane valitsus taas oma saamatust Pariisi kliimaleppega võetud kohustuste täitmisel, hoida inimtekkeline globaalne soojenemine märgatavalt alla 2 kraadi ja võimalusel 1,5 kraadi piires.
Vaid nädalate tagune ÜRO kliimapaneeli raport hoiatab, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleb juba täna otsustavalt süsinikuemissioone kärpida. Samal ajal, kui teadlased aina murelikumalt uusi uuringutulemusi avaldavad, korrutavad Eesti põlevkivitöösturid oma kulunud laulu nende kasulikkusest Eestile. Vähe sellest, avatakse isegi uusi põlevkivikaevandusi. Eesti Energia kavandab Lüganuse valda uue põlevkivikaevanduse rajamist ja Viru Keemia Grupp tahab kaevandada lausa Puhatu looduskaitsealal.
Põlevkivi rahadest sõltuvad poliitikud aga väidavad suurte siiraste silmadega, et kõik arengukavad on meil olemas, muretsemiseks pole põhjust ja üleüldse olevat Eesti kliimaeesmärkide täitmisel erakordselt head tööd teinud. Need väited on otseses vastuolus kõikide rahvusvaheliste raportitega, mis vastupidi, toovad Eesti välja kui ühe täieliku sabassörkija. Näiteks 28 ELi liikmesriigi hulgas paigutume me Pariisi kliimaleppe täitmisel häbiväärsele 26. kohale ja OECD riikidest on meie majandus kõige süsinikuintenvsiivsem ehk sisuliselt kõige saastavam. Seda kõike põlevkivitööstuse tõttu. Taoline tõega manipuleerimise ja otsese valetamise kokteil on väga hirmuäratav.
Eesti vajab otsustavat pööret energeetikas.
On aeg, et end Eesti riigiks nimetav ja selle nime alt otsuseid tegev seltskond lõpetaks meie laste tuleviku arvelt jätkusuutmatu keskkonnapoliitika läbisurumise ja lõpuks ka päriselt kodumaa tuleviku kaitsele asuks. Eesti meie kodumaana saab kesta vaid siis, kui oma maa on puhas ja rahvas terve. Jätkuva põlevkivi kaevandamisega liigub riik aga vastupidises suunas. Patrioot, kes hävitab teadlikult oma kodumaa mulda ja puhast vett, ei ole patrioot!
Keskkonnateadlikele inimestele pole uudiseks, et kogu maailm, sealhulgas ka Eesti, peab kliimakatastroofi ärahoidmiseks energiatootmise otsustavalt rohelisele kursile pöörama ja alustama tempoka taastuvenergiale üleminekuga juba täna. Et tagada meie lastele elamisväärne tulevik, ei tohi enam teha ühtegi uut põlevkivi tootmismahtu suurendavat investeeringut ega avada ühtegi uut põlevkivikaevandust. See pole enam ammu sinisilmsete utopistide ja tõsiste majandustegelaste vastasseis, see on seismine iga inimese esmase õiguse - elamisväärse elukeskkonna eest! Energiavajadus ja –julgeolek tuleb katta puhta taastuvenergeetika arendamise ja energiatõhususe parandamisega. Ajastul, kus alternatiivid on olemas, ei ole tervist ja keskkonda hävitav energeetika lubatav.
Arvamuslugu ilmus Õhtulehes 16. 12. 2017