Rail Balticu ehitamise üks peamine argument on see, et Euroopa maksab. Paraku pole RB sugugi mitte tasuta lõuna ELi kulul, ehkki seda avalikkuses just nii üritatakse näidata.

Rail Baltic sööb teiste projektide rahastust

Praegu alanud eelarveläbirääkimised näitavad selgelt, et Balti riikide valitsuste prioriteet on saada raha Rail Balticu rajamiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks on kompromissid teiste valdkondade arvelt paratamatud ja muud toetused langevad. Sarnaselt toimus Rail Balticule raha eraldamine teiste Ühtekuuluvusfondi projektide arvelt ka käesoleval eelarveperioodil. Peamine erinevus on see, et 2014-2020 perioodil oli Rail Balticule eraldatud summa kordades väiksem ning üsna palju jäi ka Ühtekuuluvusfondi alles. Nüüd aga, kui Ühtekuuluvusfondi ressursid vähenevad ja RB jaoks vajalik summa mitmekordistub, võib RB poolt tekitatud kahju teistele valdkondade olla palju suurem.  

Sealjuures tuleb tähele panna, et just meie oma osa Ühtekuuluvusfondist, mille me Euroopa ühendamise rahastusse (Connecting Europe Facility - CEF) üle kandsime, moodustab lõviosa seni Rail Balticule saadud ja võimsa võiduna presenteeritavast rahast. Kui Balti riikide endi eraldis CEFi oli ligi 700 miljonit eurot, siis lisaraha on Rail Balticule seni eraldatud vaid 19 miljonit.

CEF – Euroopa Kasiino

CEF, mille kaudu Rail Balticule lisaraha loodetakse saada, sarnaneb kasiinoga. Et mängus osaleda, peab iga riik teatud summa panustama. Kui mängijad panustavad õigele kaardile ja õnn naeratab, on võimalik lahkuda suurema summaga, kui tuldi. Aga raha on võimalik ka kaotada. Kasiinole kohaselt on rahast ilmajäämise võimalusi rohkem ning neid hoiatusi kuuleme igapäevaselt. Eelmise eelarveperioodi lõpus jäigi Eesti pika näoga, kui ei suutnud RB projektile eraldatud raha õigel ajal ära kasutada – viivituse tõttu kaotati 2,5 miljonit eurot ja selle tasus maksumaksja.  

Kolm aastat tagasi paika pandud ajakavast on RB projekt praeguseks ligi kaks aastat maha jäänud. Seega on tõenäoline, et osa seni eraldatud rahast jääb meil eelarveperioodi lõpus taas kasutamata ning jääme jällegi kaotajate leeri. Kuid nüüd on risk kõrgem, sest mängus on tunduvalt suuremad summad. Teised riigid rahastavad fondist paljusid projekte, see aitab viivitustega seotud kaotusi hajutada.  Balti riigid on pannud kõik oma panused Rail Balticu kaardile ja on seetõttu suurima löögi all.

Ühisraha jagub vaid 1/10 projektidest

CEFil on õigus kasutamata või valesti kasutatud raha tagasiküsimiseks. Selleks on ka fundamentaalne põhjus: ühisraha kõigi Rail Balticu suguste projektide jaoks on vaid üks kümnendik tegelikult vajaminevast summast. Samas on fondile pandud eesmärk kõik projektid ära teha. Seega on CEFi taktika investeeringute käivitamine, mitte aga nende lõpuni viimine. See jääb juba iga riigi enda mureks. Kõige suuremal määral saadakse raha projekti alguses, näiteks uuringuteks. Edaspidi annab fond toetusi võimalikult vähe või annab toetuste asemel laene ja laenugarantiisid. Ikka selleks, et käivitada võimalikult palju projekte.

Ehk teeks Rail Balticu asemel midagi mõistlikumat?

Poliitikutele muidugi meeldib haakida enda nimi suurte RB-taoliste projektide külge. Lisades veel professionaalse suhtekorralduse, maalitakse kogu kremplist üks tõeliselt ilustatud pilt. Aga ausalt tehtud tasuvusanalüüs  näitab, millised projektid annavad ühiskonnale kõige rohkem tagasi, RB seda kahjuks ei tee. Isegi enne Avalikult Rail Balticust ekspertide poolt leitud vigu oli Ernst & Youngi tasuvusanalüüsis arvutatud RB ühiskondlik tasuvus vaid 6%, sellal kui näiteks Tallinn-Tartu maanteel on see näitaja 12%. Vigade parandamisel ilmnes aga, et RB ei olegi Balti riikide jaoks sotsiaalmajanduslikult otstarbekas.

Ilma RB-ta võiks Balti riikide järgmise eelarveperioodi põhifookus olla just ühtekuuluvuspoliitika järsu vähenemise ärahoidmine. Ühtekuuluvuspoliitika rahade kasutusvõimalused on laiemad, nende arvelt saab ühtlustada piirkondlikku ebavõrdust, teha nii Via Balticat, Tallinn-Tartu maanteed kui kaasajastada praeguse raudtee ohutussüsteeme. Euroopa Komisjoni võimalikku otsust edaspidist Ühtekuuluvusfondi eraldist vähendada ei langetata tagaselja, vaid sõltuvalt meie endi riiklikest prioriteetidest. Balti riikide valitsuste praegused sammud näitavad, et prioriteediks on võetud RB ja see tuleb teiste projektide arvelt, mitte „ELi kulul“.