Kui tavaliselt on Euroopa riikide parlamendi hoonete ees avalikud esindusväljakud või rohealad, ehib meie Toompea lossi esist elitaarne autoparkla. Piinlik!
22. septembril tähistab lääne maailm rahvusvahelist autovaba päeva. Autovaba päeva puhul korraldatakse liikuvusalaseid sündmusi ja populariseeritakse erinevaid keskkonnasõbralikke liikumisviise, et pöörata tähelepanu üleilmse autostumise probleemile. Suuremates linnades antakse selle päeva puhul inimestele põgus võimalus kogeda autovaba linnakeskkonda mõnes sellises kohas, kus tavaolukorras valitsevad mootorsõidukid.
Autovaba päeva tähistamise ajalugu ulatub aastasse 1973, mil naftat eksportivad Araabia riigid kuulutasid Iisraelile relvaabi andmise eest kättemaksuks USA-le nafta ekspordikeelu. Naftat ei saanud ka Euroopa riigid, kes olid juba siis sellest mustast kütusest suures sõltuvuses. 1973. aasta naftaembargo põhjustas energiakriisi ja järsu hinnatõusu ning kasvatas hüppeliselt inflatsiooni. Mitte nii erinevalt tänasest olukorrast, kus venemaa sõjaline rünnak Ukraina vastu on Euroopas sarnased arengud esile kutsunud.
Sõdade ja loodusressursside kasutamise ümber käivate majanduskonfliktide taustal jätkab aga planeedi kliima inimtegevusest põhjustatud soojenemist ja maailma teadlaste seas valitseva konsensuse kohaselt on tegu peamise ohuga kogu inimtsivilisatsiooni säilimisele. Kliimasoojenemist veab süsinikdioksiidi, metaani ja dilämmastikoksiidi kontsentratsiooni ülikiire kasv Maa atmosfääris. Neist kasvuhoonegaasidest kõige rohkem on süsinikdioksiidi (ehk CO2), mida oleme alates tööstusrevolutsioonist aktiivselt atmosfääri paisanud läbi fossiilkütuste põletamise.
Pikaajalised eesmärgid põrkuvad päevapoliitikaga
2015. aastal sõlmisid Pariisis 195 riiki (peaaegu kõik maailma riigid) kliimamuutuse mõju leevendamiseks ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks kokkuleppe, et hoida globaalse temperatuuri keskmine alla 1.5 °C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga.
Kuid fossiilkütuste kasutuse vähendamine ja asendamine taastuvate energiaallikatega on kulgenud vaevaliselt. Erinevate kliima konventsioonidega ühinenud Eestis pole reaalpoliitika lubadustest ja loosungitest kaugemale jõudnud.
Täiemahuline sõda Ukraina rahva ja riigi suveräänsuse vastu on äratanud Euroopa ja sunnib paljusid tunnistama, et sõltuvus mistahes fossiilenergiast on riiklik julgeolekuoht.
Aga keskmist riigikogujat ei innusta kurssimuutvatele otsustele isegi hüppeline inflatsioon ega sõda. Taastuvenergia tootmise kasv, mille toel vabaneda kallitest ja kliimat kütvate energiallikate sõltuvusest, toppab endiselt bürokraatliku menetlusprotsessi taga. Kellele see kasu toob? Eestile kindlasti mitte.
Kui paljud inimesed on sunnitud elukalliduse tõttu loobuma kvaliteetsemast toidust, laste huviringidest ning isikliku auto kasutamisest ja toasooja arvelt hoiavad kokku mitte ainult eraisikud, vaid ka ettevõtted, jätkab riigikogu raiskamist, tehes seda nii keskkonna kui maksumaksja kulul. Toompea lossi ees parkivate maasturite liisingu ja kütusearved tasub pahatihti just maksumaksja. Tegelikult on veider, et rahvaesindajad, kes peaksid olema üldisest teadlikumad ja keskkonnasõbralikkusega teistele eeskujuks, reostavad edasi nagu poleks kliimasoojenemisest midagi kuulnud.
Parlamendi väärikuse taastamine
Olles käinud nii mõnelgi protestimiitingul, oli Haridustöötajate Liidu piketil nähtu juba harjumuspäraseks saanud: parlamendisaadikud voorisid maasturidega läbi rahva häbi tundmata otse treppi. Õnneks seekord ei sõitnud ükski rahvasaadik kellelegi otsa, aga selge on see, et Eesti esindusdemokraatia tähtsaima hoone esine parkla ilmestab ausalt meie riigi praeguseid väärtusi. Kui tavaliselt on Euroopa riikide parlamendi hoonete ees avalikud esindusväljakud või rohealad, ehib meie Toompea lossi esist elitaarne autoparkla.
Nagu on terves kehas terve vaim, on ka meie rahvaesinduse maja esisel oluline mõju majas sees toimuvale. Alustada võikski Toompea lossi esise parkla pargiks ümber profileerimisest ja inimestele parema ligipääsu loomisest läbi Toompeale toova bussiliini. Parkla asendamine pargi või vähemalt avalikult kasutatava linnaväljakuga ei võtaks rahvasaadikutelt suurt tükki ja mõjuks parlamendi väärikusele taastavalt. Selline samm näitaks, et kuulume ka väärtuste poolest inimestest ja tulevikust hoolivamasse euroopalikku kultuuriruumi, mitte inimestest tankidega ülesõitva Venemaa rüppe. Riigikogulastele jääks endiselt võimalus parkida, kas vabaduse väljaku alla või parlamendi hoone sisehoovis asuvasse parklasse. Parkimisluba küsige rohelise pealinna idee autorilt ja praeguselt Riigikogu esimehelt Jüri Rataselt.
Autoliisingu ja fossiilkütuste hüvitamine tuleb aga lõpetada. Neile riigikogu liikmetele, kel näiteks erivajaduse tõttu pole võimalik autost ühistranspordi või kergliikuri kasuks loobuda, võiks olla võimalus kasutada taastuvenergial ringi vuravat elektrisõidukit.
Artikkel ilmus Eesti päevalehes 22. septembril 2022