Valitsus on selgelt mõista andnud, et abielu küsimus on hetkel kõige olulisem riigielu küsimus.
Tänaseks on abieluvõrdsuse ideed toetatud rahvaalgatusportaalis enam kui 35 000 inimest. Kehtiva koalitsioonilepingu otsedemokraatia peatükis on selgelt kirjas põhimõte, et kui rahvaalgatus kogub vähemalt 25 000 allkirja, peab see jõudma riigikogus seaduseelnõuna lõpphääletusele.
Meie pakumegi oma petitsiooni abieluküsimuse lahendamiseks riigikogus.
Nii hoiame referendumile kuluvad 1,8 miljonit eurot kokku ning saame selle summa suunata näiteks raskustes üksikvanematele või pensionäridele, ülekoormatud õpetajatele, vaimse tervise edendamisele, lastekaitsesse või inimeste hammaste ravisse.
Ma ei väida, et referendumeid ei tohiks üldse korraldada või et need paar miljonit oleks riigi mõistes tohutu summa, aga kui on võimalik seda kulu vältida, miks siis seda mitte teha?
Meil on riik, kus on valminud 17 aastat ehitatud neoliberaalse majanduspoliitika ehk “süvariigi” kibedad viljad, kus kannatajateks on meie endi inimesed, kes vajavad kiiret abi kohe ja praegu.
Reformi pikk valitsus mõjus halvasti
EKRE fraktsiooni juhi Siim Pohlaku sõnul ei saa demokraatiat epideemia ja majanduslanguse tõttu pausile panna. Pohlaku seisukohta võib põhjendatuks pidada. Ta esindab parteid, mis rajaneb rahulolematute kodanike toetusele, vastandudes pikalt võimul olnud reformierakonnale, mille tegematajätmised ja poliitika ei arvestanud olulise osaga eestimaalastest.
Ma olen nõus, et oravate liiga pikk võimulolek mõjus negatiivselt mitmestki aspektist - politiseerunud ametkonnad, ääremaastumine, kohaliku kapitali ja ettevõtjate nõrgestamine, liigne sõltuvus väliskapitalist, riigi elutähtsate taristute erastamine, energiatööstuse taandareng, keskkonnavaenulik seadusloome, madal palgatase, kõrge vaesusrisk, väikesed pensionid - need ja paljud muud on probleemid, mida reformierakonnale saab ette heita.
Kuidas EKRE neid küsimusi lahendab ning kas Siim Pohlak või Martin Helme saab käsi südamel vanduda, et abielureferendum on EKRE valijate tegelik prioriteet ja tegelik eluline vajadus? Täna kehtiv seadus ütleb selgelt, et abielu on mehe ja naise vahel. Miks siis korraldada referendumit?
Kas EKRE tahab tekitada olukorra, kus ka geidel oleks võimalik Eestis abielluda? Pole välistatud, et referendum just sellise tulemuse annab. Meie koos liitlastega teeme selleks oma parima. Ja kui vaadata Kantar Emori viimaseid reitinguid, on ka valitsusega rahulolematute hulk kasvamas. Me tahame olla siiski Euroopa Liidu riik, kus inimõigustest ei lasta niisama lihtsalt üle sõita.
Lageraied ja Rail Baltic
Ehk peaks valitsus referendumil küsima hoopis, kas rahvas soovib Rail Balticut, mille peatamine oli EKRE peamiseks lubaduseks, kuid millest valitsusse minnes esimesena loobuti? Või miks ei uurita rahvaküsitlusel seisukohta lageraiete keelamise kohta?
Kuu aega tagasi saatsime selle küsimuse kõigile koalitsioonierakondade juhtidele, sealhulgas ka peaministrile, EELK juhile Urmas Viilmale ning nüüdseks endisele EKRE keskkonnaministrile. Üllatuslikult ei vastanud 30-ne päeva jooksul neist keegi.
Mitte keegi neist ei soovinud isegi arutada lageraiete küsimuses rahva arvamuse küsimise kohta. Seejuures räägime ju nii praegust rahvast kui ka kõiki tulevasi põlvkondi puudutavast otsusest. Teema, mis on oluline kogu meie praeguse maailma säilimise aspektist. Tundub, et kaabudel on lihtsam kiusata vähemusi selle asemel, et referendumil otsustada ilmavaateüleseid küsimusi. Mida EKRE valija sellest võidab?
Uus konservatiivne keskkonnaminister, kes ilmselt senimaani tööst vabal ajal kliimamuutuste põhjusi otsis, teatas aga veel enne ametisse nimetamistki, et metsandusküsimusi ei tohiks rahvale otsustada anda. Rahvas polevat piisavalt tark ja jäägu need asjad ikka spetsialistidele. See näitab valitsejate ja eriti just EKRE silmakirjalikkust. Sest olid ju nemad need, kes vaevatud Eesti rahvale muutusi lubasid, kuid nüüd võimul olles tegelevad kõige muu kui oma lubaduste täitmisega.
Tegelikud probleemid lahenduseta
Täna, kui tiksub teine Ratase valitsusaeg, on lahenduseta need samad mured, mille eiramine Reformierakonna valitsuse kukutasid. Nagu näitab ka värske riigikontrolli audit, strateegilise plaani puudumine muudab riiki aina õrnemaks ja kogu Eesti ääremaastumine väljaspool Harju- ja Tartumaad on kiirelt süvenemas, kuid lahendust ei paista kuskilt. Elutähtsate avalike teenuste pakkumine koondub tööjõu nappuse tõttu keskustesse.
Politseinike, päästjate, perearstide ja õpetajate puudus sunnib inimesi kodudest ära minema ja nii jääbki Eestimaa inimestest tühjaks. Meie kõigi silme all. Abielu küsimus on hetkel kõige olulisem teema EKREle. Siis edastagegi roheliste algatus seaduseelnõuna perekonnaseaduse muutmiseks riigikogule.
Nii saab iga rahvasaadik oma südametunnistusele vastavalt hääletada, ei saa sotsiaaldemokraadid hakata seadusandja tööd takistama ning valitsus saab voodielu ülereguleerimise asemel tegeleda praktiliste ülesannetega. Härrased, talv on tulekul!